Soome tõmbab ligi andmekeskuste miljardeid, kuigi hinnang ärikeskkonnale langeb
Viimastel aastatel on on Euroopa suurte andmekeskuste üheks eelistatumaks asukohaks tõusnud Soome. Ainuüksi Seinäjokisse ja Lappeenrantasse kavandatud projektide võimalik väärtus ulatub üle 16 miljardi euro. Samal ajal on investorite hinnang Soome ärikeskkonnale langenud baromeetri ajaloo madalaimale tasemele.
Loe AI kokkuvõtet
Vastuolu aitab selgitada andmekeskuste eripära. Soome suudab pakkuda neile suhteliselt soodsat ja väikese süsinikujäljega elektrit, tugevat digitaristut, suuri krunte ning stabiilset ühiskonda. Need eelised kaaluvad vähemalt praegu üles kõrged tööjõukulud ja riigi kauge asukoha.
Seotud lood
Isemajandav andmekeskus: ise toodab päikesest ja tuulest energiat ning ise ka tarbib.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly asutaja ja tegevjuht Priit Lepasepp esitas Lääne-Nigula vallavalitsusele taotluse võtta menetlusse detailplaneering, mis võimaldaks rajada Risti aleviku lähistele 180-megavatise andmekeskuse. Plaani järgi kujuneks sellest Balti riikide suurim andmekeskus ja ühtlasi Eesti suurim elektritarbija.
Harju Elekter laiendab tänavu 4000 ruutmeetri võrra oma Keila tehast, et reageerida andmekeskuste buumile, milles Eesti asub strateegiliselt heas kohas.
Eesti nelja suure lepingulise elektroonikatootja kogukäive jäi 2025. aastal sisuliselt muutumatuks, kuid nende tegevuskasum kasvas ligi kolmveerandi võrra. Ühise tõusujoone asemel näitavad GPV Estonia, NOTE Pärnu, Inission Tallinna ja Aurightec Estonia tulemused siiski nelja erinevat arengut: kasvu vedasid andmekeskused, suuremad tootmismahud, efektiivsem töökorraldus ja kulude kohandamine..
Tööstuspoliitika kolm telge: suunatus, vastupidavus ja investeeringud
Oleme tööstuspoliitikas saavutanud tõelise läbimurde ning seda mitte vanas ärapõlatud ja raiskavas protektsionismi kuues, vaid uute rõhuasetustega, kirjutab viimased kuus aastat Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika peadirektoraadi asejuhi ametis töötanud ja sügisest teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja ametikohale asuv Maive Rute. Artiklis võtab Rute lühidalt kokku uuenenud tööstuspoliitika põhiteljed: suunatus, vastupidavus ja investeeringud.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
2
Tööstuspoliitika kolm telge: suunatus, vastupidavus ja investeeringud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstuspoliitika kolm telge: suunatus, vastupidavus ja investeeringud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele