Tõnis Vare: peame suutma pakkuda uutele energiatootmise investeeringutele pikaajalist kindlust

Geopoliitiliste pingete eskalatsioon on tekitanud uue reaalsuse, sõdade ajastu paneb proovile maailma energiaturud ja pingestab energiataristute toimimist.

Geopoliitiliste pingete sõjaline eskalatsioon on paljastanud karmi tõe: need mõjutavad oluliselt energiaturgusid ning energiasüsteemidest on saamas rünnakute sihtmärk. Isegi aktiivsetest konfliktidest väljaspool pannakse energiataristuid üha enam proovile hübriid- ja küberrünnakutega. Tänane päev näitab meile selgelt, kui kiiresti ohumaastik võib eskaleeruda. Seisame Euroopas silmitsi hübriidohtude sagenemisega – alates veealuste kaablite füüsilisest lõhkumisest ja droonide sissetungidest kuni koordineeritud küberrünnakuteni, mis häirivad energiasüsteemide igapäevast toimimist ning mis toovad endaga kaasa ettearvamatumad riskid.

Tänaseks oleme jõudnud energiajulgeoleku ja varustuskindluse ümberdefineerimiseni ja kuigi Euroopa Liit ei ole otseselt sõjas, on hübriidsõjast saanud meie ajastu uus reaalsus.

Kuna energiataristud on muutunud sihtmärkideks, siis seetõttu tuleb neid veelgi tõhusamalt kaitsta, sest pikaajaline energia puudumine õõnestab ühiskonna moraali ja kaitsevõimet. Hübriidohtudeks valmisolek ja energiasüsteemi vastupidavus on vähim, mida me peame täna tegema.

Meie energiataristu ettevõtted on teadlikud muutuvast ohumaastikust ning võtnud ette samme hädaolukordadeks valmisoleku parandamiseks, milleks on teadlikkuse suurendamine, koostöö kohalike ja riiklike ametiasutustega ning kriisisituatsioonideks harjutamine. Nii füüsilisteks kui ka hübriidrünnakuteks valmistumine, neile reageerimine ja neist taastumine peab olema taristuettevõtete edasiste strateegiate võtmeelement.

Ka iga elektritarbija panustamine meie elektritaristu varustuskindlusesse ja energiajulgeolekusse läbi süsteemiteenuste eest tasumise oma elektriarvel on hädavajalik, näiteks varustuskindluse tasu maksmine. Turvalisema tuleviku loomiseks peame kindlustama oma energiajulgeoleku ja varustuskindluse, aga need ei ole kahjuks kuluneutraalsed. Vajame uusi investeeringuid energiataristusse - elektrivõrkude kaasajastamiseks, küberturvalisuse tõstmiseks ja julgeolekuohtudeks valmistumiseks. Kuid ilma riigipoolsete sihtotstarbeliste rahastamisvoogude ja investeeringuteta ei ole see reaalsuses võimalik, sest tarbijad ei suuda seda välja kanda ainult võrgutasude tõstmise kaudu.

Praegu investeeringute tegemata jätmine seab ohtu elektrifitseerimise eesmärgid, suurendab haavatavust hübriidrünnakute suhtes ja pikendab kriisidest taastumise aega.