5 tööstusjuhti AI-st: tehisintellektist on saamas aina olulisem osa tööstusest
Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.
Laevade ümberehitusega tegeleva SRC Groupi juht Hannes Lilp näeb tehisintellektil suuri kautusvõimalusi nii merenduses kui tööstusvaldkonnas.
Foto: Raul Mee
Enamik juhte näeb AI-s suurt potentsiaali efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks, kuid on ka skeptilisemaid seisukohti. Poistiivsemalt suhtuvad AI-sse nende ettevõtete juhid, kus tehisintellekti on mingil määral juba kasutusele võetud.
Tallinna Tehnikaülikool loob esmakordselt Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava, et koolitada nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris üha enam vajatud AI spetsialiste.
Tehisintellekt (AI) muutub igapäevaelus üha tavalisemaks ja leiab üha rohkem rakendust ka tööstuses. Nõo Lihatööstuse ja Aquaphori näited näitavad, kuidas ettevõtted neid võimalusi ja väljakutseid lahendavad.
Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas äsja uue tehase avanud Aquaphor Toolingu tegevjuht Janek Kiudorv ja Aquaphor Internationali ekspordidirektor Anu Hännikäinen. Lisaks on külas tehast laiendav ja mullu edukalt tehisintellekti juurutanud Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.