Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas aga Tööstusuudistele, et see ei tähenda loobumist puidu varumisest.
- RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Foto: Raul Mee
See aga ei tähenda, et RMK loobuks metsade majandamisest. „Kõike seda, mida RMK on siiani hästi teinud, teeme hästi ka edasi. Me jääme riigimetsa kestlikult majandama, me jääme riigile tulu tooma, me jääme kvaliteetset toorainet turule tooma, me jätkame matkaradade ehitamist, renoveerimist, me jätkame loodushariduse andmist,“ ütles RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
Marran lisas, et see tähendab ka mõnevõrra metsamajanduslike tegevuste muutust. „Me mitmekesistame oma metsamajanduse võtteid, me teeme raieid hajutatumalt, see tähendab siis väiksemaid raielanke ja kasutame rohkem ka lageraiele alternatiivseid võtteid. Me lõpetame lageraied looduskaitsealade piiranguvööndites ja võtame fookuses suuremal hulgal segametsade kasvatamise. Kindlasti jälgime arenguid püsimetsanduses ja püüame ka ise sellesse protsessi panustada. Kindlasti jätkame looduskaitsetöödega, erinevat elupaikade taastamine ja muid looduskaitselisi tegevusi, kus RMK on aktiivne olnud juba aastakümned,“ loetles Marran.
Mikk Marran osaleb 9.-10. mail toimuva
Loodusressursside aastakonverentsi 2024 “Tõde või tegu” arutelus “Kliimaseaduse mõju majandusele”. Temaga koos vestlevad kliimaminister Kristen Michal, Eesti Energia juht Andrus Durejko ja VKG juht Ahti Asmann. Programmi ja pääsmed leiab
SIIT.
Kõigi nende tegevuse eesmärk on Marrani sõnul ühtse RMK arendamine. „Siiani on võib-olla olnud nii-öelda looduskaitse-RMK ja metsamajanduse-RMK, nüüd aga püüame need kaks poolt kokku tuua.“
RMK põhiülesanne on puiduturu stabiliseerimine
Marrani kinnitusel jätkab RMK riigile tulu teenimist, kuigi eelpoolnimetatud muudatused võivad metsamajandmaise veidi kallimaks muuta. „Kui me räägime väiksematest lankidest ja erinevate raieliikide kasutamisest, siis peame aru saama, et mõnevõrra võib meie tegevus muutuda kallimaks. Võib-olla pole logistika enam nii optimaalne, kui see oli varem. Ma arvan, et tasakaalu saavutamiseks tuleb natuke kasumis lõivu maksta ja tulla kasumiootuses mõnevõrra allapoole. Aga me räägime väikestest summadest, laias laastus midagi väga oluliselt ei muutu,“ rääkis Marran.
Seotud lood
Käesoleva aasta esimeses saates "Mets ja majandus" on fookuses Eesti riigimetsa majandamise tulevik ning RMK uuenduslikud strateegiad. Saatekülalistega räägime RMK uuest arengukavast, puidumüügi kestvuslepingutest ning puiduturul toimuvast.
Tänavu mais toimuval Äripäeva ja Tööstusuudiste loodusressursside aastakonverentsil arutletakse, kuidas muuta loodusressursside kasutamise teema käsitlemist objektiivsemaks.
Alates 2024. aastast on kõik RMK kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja puidu töötlemise arenguks sõlmib RMK kestvuslepinguid vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmise viie aasta arengukava seab fookuse elurikkana hoitud loodusele, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulule ning teadlikumale looduskasutusele.
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?