Eestis käivitub Inseneriakadeemia, mille eesmärk on vähendada tööjõuturul inseneride põuda, samuti suurendada tehnikaerialade lõpetajate arvu nii kõrg- kui kutsekoolides.

- Eestis pole tööstusharu ega ka tööstusettevõtet, kuhu insenere ja teisi tehnikateadlikke töötajaid vaja poleks. Pildid Hanza tehas Tartus.
- Foto: Toomas Kelt
Haridusminister Kristina Kallas allkirjastas hiljuti Inseneriakadeemia ellukutsumise toetuse tingimused. Eesti riigi, erinevate õppeasutuste ja tööandjate koostööplatvormi ehk Inseneriakadeemia eelarve aastateks 2023-2029 on ligi 40 miljonit eurot. Sellest 21,5 miljonit on suunatud kõrgharidusse, 15,8 miljonit kutse-, üld- ja huviharidusse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inseneride järelkasv ja saadavus valmistab muret nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. Ettevõtjate mure on küll mõistetav, kuid peaksime siiski olema ettevaatlikud, et me noori insenere liiga vara tööle ei meelita, sest see toob kaasa täiendavad riskid, räägib saatekülaline Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
EASi ja KredExi ühendasutus avas täna üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru. Eesmärk on julgustada tudengeid koos ettevõtetega arendama uudseid tehnoloogilisi lahendusi nagu näiteks satelliidid, autod, droonid, tehisintellekt jne.
Eesti tööstusjuhid on juba pikka aega juhtinud tähelepanu sellel, et tööstuse arenguks on meil kiiresti vaja rohkem erialase väljaõppega tööjõudu, eriti insenere. Tööstusuudised uuris tööstuse erialaliitudelt, millist lahendust nad probleemile näevad.
Olgu tegu väikese laoruumiga või suure logistikakeskusega – sobiva riiuli leiab igasse keskkonda. Õige valiku tegemisel tuleb arvestada mitmete teguritega, näiteks hoiustatavate esemete kaalu ja ruumi eripäradega. Siin on mõned praktilised soovitused, mis aitavad sobiva riiuli leida.