Konkurentsivõime langus seab ohtu rõiva- ja tekstiilitööstuse tehnoloogiasiirde ja innovatsiooni võimekuse, mis on Euroopa rohepöörde valguses kriitiliselt oluline, kirjutab Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht Ruta Rannala Äripäeva infopanga värskes rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraportis.

- Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht Ruta Rannala
- Foto: Erakogu
Valitsus on välja tulnud terve rea maksumuudatustega, mis hakkavad lähiajal mõjutama nii töötlevat tööstust kui ka laiemalt kõigi Eesti inimeste elu. Tööandjate ja valdkondlike ettevõtlusliitude korduvad üleskutsed valitsusele, et 2022. aastal lahvatanud energiakriisi ja teist aastat kestva majanduslanguse tingimustes ei võetaks vastu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet halvendavaid otsuseid, ilmselt ei täitu.
Äripäeva infopanga rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraportiga saab tutvuda
SIIN.
Kui võtta arvesse ka hiljuti kinnitatud alampalga määra tõus, siis tuleb sektori ettevõtetel nüüd ülima konservatiivsusega hinnata oma tegevuskulusid ja tööhõivet.
Rõiva- ja tekstiilitööstuses on ongi töötajate arv juba mõõdukalt vähenenud (2022. aastal 4,7% võrra), aga samas on positiivne, et sellega on kaasnenud lisandväärtuse kasv töötaja kohta (2022. aastal 4,6% võrra) ja keskmise töötasu tõus (2022. aastal 12,3%). Taoline trend on jälgitav juba 2018. aastast, aga kuidas see areneb aastatel 2023-2024, on hetkel keeruline öelda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.