Põlevkivi võimalikult otstarbekaks kasutamiseks tuleb teha kindlaks selle keemiline koostis, aga praegused laboratoorsed testimisviisid on väga aeganõudvad ega vasta tänapäeva ootustele. Milline võiks olla põlevkivi kiire ja kaasaegne testimismeetod, seda uuris Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi kaitsnud Iram Tufail.

- Iram Tufaili doktoritöö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda.
- Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Rohepöörde ja energiakriisiga seoses kõlavad 2023. aastal endiselt vaidlused, mis saab Eesti põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest. Kui üks teema puudutab fossiilkütuste põletamise lõpetamist ja üleminekut taastuvatele energiaallikate kasutamisele, siis teine teema, mida ei saa samuti unustada, on põlevkivi võimalikult ratsionaalne kasutamine. Ja sellega pole lood samuti head.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.