Põlevkivi võimalikult otstarbekaks kasutamiseks tuleb teha kindlaks selle keemiline koostis, aga praegused laboratoorsed testimisviisid on väga aeganõudvad ega vasta tänapäeva ootustele. Milline võiks olla põlevkivi kiire ja kaasaegne testimismeetod, seda uuris Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi kaitsnud Iram Tufail.

- Iram Tufaili doktoritöö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda.
- Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Rohepöörde ja energiakriisiga seoses kõlavad 2023. aastal endiselt vaidlused, mis saab Eesti põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest. Kui üks teema puudutab fossiilkütuste põletamise lõpetamist ja üleminekut taastuvatele energiaallikate kasutamisele, siis teine teema, mida ei saa samuti unustada, on põlevkivi võimalikult ratsionaalne kasutamine. Ja sellega pole lood samuti head.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.