Põlevkivi võimalikult otstarbekaks kasutamiseks tuleb teha kindlaks selle keemiline koostis, aga praegused laboratoorsed testimisviisid on väga aeganõudvad ega vasta tänapäeva ootustele. Milline võiks olla põlevkivi kiire ja kaasaegne testimismeetod, seda uuris Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi kaitsnud Iram Tufail.

- Iram Tufaili doktoritöö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda.
- Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Rohepöörde ja energiakriisiga seoses kõlavad 2023. aastal endiselt vaidlused, mis saab Eesti põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest. Kui üks teema puudutab fossiilkütuste põletamise lõpetamist ja üleminekut taastuvatele energiaallikate kasutamisele, siis teine teema, mida ei saa samuti unustada, on põlevkivi võimalikult ratsionaalne kasutamine. Ja sellega pole lood samuti head.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.