Ukraina sõda tõi inimliku tragöödia kõrval suuri muutusi ka maailma majandusse. Üleilmselt on vähenenud ammoniaagi tootmine ja tõusnud hinnad, mistõttu on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul vaja mõelda Eestis ise selle tootmisele.

- TalTechi majandusteaduskonna professor Wolfgang Dieter Gerstlberger.
- Foto: TalTech
Ammoniaagi tootmise nappus ei mõjuta mitte ainult põllumajandust, mis vajab suurtes kogustes väetist, vaid ka üleilmset laevandust, kuna ammoniaak on n-ö paljulubav nullsüsinikukütus ning vesiniku ladustamis- ja transpordivahend, kirjutavad teadusajakirjas Energies hiljuti ilmunud artiklis TalTechi majandusteaduskonna professorid Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Gunnar Klaus Prause.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhja-Euroopa energiaettevõte Gren rajab E-Piima Paide tehasele ühe Baltimaade suurima tööstusliku jahutussüsteemi. Süsteemi võimsus on ligi 6 000 kW.
TalTechi keemikud järgivad rohelise keemia põhimõtteid, et katsed oleksid energiasäästlikud ning materjalide jääke tekiks võimalikult vähe. Milliseid lahendusi aga selleks kasutatakse, kuidas mõjutab see ühiskonda ja milline on tulevik?
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.