Robotid aitavad aimu saada veealusest elust
Suur osa meie planeedist on kaetud veega ja selle uurimine on paras väljakutse. Juba mõnda aega on teadusringkondades tegeletud säästvate, autonoomsete ja kaugjuhitavate robotsõidukite väljatöötamisega. Taolisi roboteid uuris ja katsetas oma doktoritöös ka Roza Gkliva, kes hiljuti Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas doktorikraadi kaitses.
Kreekast pärit Gkliva elab ja töötab Eestis juba viis aastat. Tema suur armastus on robootika, millega ta hakkas rohkem tegelema bakalaureuseõppes. Asi tundus nii huvitav, et Gkliva otsustas oma edasised õpingud ja teadustöö samuti robotitega siduda. Magistriõppes tegeles ta projektiga, mis keskendus veealusele robotliikumisele ning doktorantuuri koha leidis Tallinna Tehnikaülikoolis. „Sattusin professor Maarja Kruusmaa teadaandele (Kruusmaa on Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse juhataja – toim) amfiibliikumise teemadel ja samuti teadsin biorobootika keskuse labori tööst allveerobotite alal ning otsustasin kandideerida. Pärast intervjuud Maarja Kruusmaaga kutsuski ta mind oma meeskonda ja kuu aega pärast kandideerimise algust kolisin juba Tallinna,“ räägib Gkliva.
Seotud lood
Sel aastal täie hooga käima läinud ettevõtete ja teadlaste koostööpäevade sarja neljas sündmus keskendus puidule ja selle väärindamisele. Koostööformaadis, kus lõviosa päevast on mõeldud teadlaste ja ettevõtjate omavahelise koostöö suurendamiseks, näevad kasu mõlemad.
Tallinna Tehnikaülikool avab 2023. aasta septembris uue võrgutehnoloogiate ja -teenuste magistrikava. Uue õppekava eesmärgiks on koolitada insenere ja tippspetsialiste, kellel on võimalus töötada arendajana IKT valdkonnas ja targa tellija või kasutajana mitte-IKT valdkondades, kus on kasvav vajadus kommunikatsioonitehnoloogiate tippspetsialistide järele.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
5
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele