Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp ütles, et kuigi jooksevhindades suurenes SKP 17,8%, siis jätkuvalt kiire hinnatõusu mõjul jäi majandus reaalväärtuses peaaegu eelmise aasta teise kvartali tasemele. „Hinnamõjusid kõrvale jättes ei näidanud olulist kasvu ei maksulaekumine ega lisandväärtus,“ nentis Müürsepp.
Seotud lood
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord märtsis hea, ent 6 kuu prognoos näitab olukorra halvenemist. Majanduskasv aeglustub, kuid peamiselt toimub see möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
„Kus vähegi liinimeetreid on, need ka täis pannakse.“
Üritused
Hetkel kuum
“Tänu AI-le on kogu maailma sinu laual“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
