Tänavune juuli jääb puiduga tegelevatele inimestele ilmselt kauaks meelde. Suurema avaliku tähelepanuta juhtus kaks asja – esiteks lõppes 10. juulist Vene ja Valgevene puittoodete import Eestisse, teiseks aga jõuti enne seda kuupäeva tuua Venemaalt Eestisse rekordilised kogused puittooteid.
Enne sanktsioone oli Eesti üks suurimaid Venemaa saematerjali ostjaid Euroopas.
  • Enne sanktsioone oli Eesti üks suurimaid Venemaa saematerjali ostjaid Euroopas.
  • Foto: Pixabay
Kuigi tundub uskumatu, et kümne päevaga tuuakse riiki sisse üle 77 700 tonni erinevaid puittooteid, siis nii see on! Vähemalt näitavad maksu- ja tolliameti andmed just sellist kogust. Kusjuures juunikuus, kus on 30 päeva, imporditi Eestisse Venemaalt 75 500 tonni puittooteid. Millised ettevõtted olid importijad, amet ei avalda. Samuti ei ole ükski puidutööstus tõtanud kinnitama, et just nemad olid selle koguse importijateks.

Seotud lood

Uudised
  • 17.08.22, 09:56
Sanktsioonid on lõpetanud Venemaa puidu impordi Eestisse
Euroopa Liidus keelatud Vene ja Valgevene puit ei ole sanktsioonide kehtimise ajal Eestisse jõudnud. Küll aga tahaks Vene riik suunata oma puittooteid Euroopasse läbi kolmandate riikide.
Uudised
  • 16.08.22, 10:53
Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit kahtlustab Venemaa puidu impordikeelu rikkumisi
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) pöördus eile Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti poole palvega pöörata kõrgendatud tähelepanu Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani puidu impordi hüppelisele kasvule Eestisse. Liit kahtlustab Venemaa puidu impordikeeldude rikkumist.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele