Eesti tarbib igal aastal sadu miljoneid kuupmeetreid maagaasi. Ja kui varem tuli märkimisväärne osa sellest Venemaalt, siis nüüd otsitakse asendust.
Just üle-eile õhtul jõudsid Eesti riigis energiavarustuse eest vastutav Elering ja energiafirma Alexela kokkuleppele, kuidas LNG-terminaliga edasi liikuda. See peab valmima oktoobris-novembris algavaks kütteperioodiks – see nõuab väga kiiret tegutsemist. „Ilma Paldiski LNG-terminalita on gaasipuuduse tõenäosus piirkonnas, sealhulgas Eestis, suur,“ ütles Delovõje Vedomostile konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Karin Maria Lehtmets. „Tuleb piirata gaasitarbimist, eriti tööstus- ja kaubandusettevõtete jaoks.“
Gaas on pudelikaela kinni jäänud
Klaipedast, kus juba on LNG-terminal, ei pruugi Eesti piisavalt gaasi saada, kuna Leedu ja Läti gaasi ülekandesüsteemide läbilaskevõime on ebapiisav. „Kui Klaipeda terminali läbilaskevõime on 40 TWh/aastas (see on ligikaudu 110 GWh/ööpäevas) ning Balti riikide ja Soome kogutarbimine on 65 TWh/aastas, siis Lätti ei ole võimalik tarnida rohkem kui 25 TWh/aastas (umbes 68 GWh/päevas),“ selgitab Lehtmets. Selle pudelikaela tõttu ei saa Lätis asuv Incukalnsi maa-alune gaasihoidla kogu Klaipeda terminali gaasi vastu võtta. Ilma Venemaa gaasitarneteta ei täitu reservuaar piisavalt, et piirkond kütteperioodi üle elaks, nendib ta.
Loe pikemalt edasi Äripäevast.