Heikki Mäki: sõjapõgenikud tööstusesse tormi ei jookse
Finesta tegevjuht Heikki Mäki kinnitab, et ühest küljest jätab sõda majandusele ja sellega kaasnevalt ka tööjõuturule kindlasti jälje. “Teisest küljest ei ole me ligilähedalgi olukorrale, kus oleks ukrainlaste tõttu kohe töökohad otsa saamas,” lisas ta käesoleva aasta I kvartali tööjõuturu suundi iseloomustades.
Tööstussektor teatas juba esimeste sõjapõgenike saabudes, et annab hea meelega tööd. “Osa inimesi on sinna tõesti juba kohad saanud, aga suurt tööjõupuuduse leevendust siiski oodata pole. Kui me vaatame praegu Eestisse jõudnud sõjapõgenikke arvu - rohkem kui 30 000 - siis nagu ma juba ütlesin, osa neist on läinud Ukrainasse tagasi. Teiseks peame meeles pidama, et suur hulk sõjapõgenikest on lapsed, osa jälle eakad inimesed, kes vähemalt täiskohaga ei tööta,” selgitab tööjõurendi ettevõtte juht. “Tööealiste puhul räägime aga suures osas naistest. Paljudel neist on kaasas lapsed, kelle jaoks on vaja lasteaia- või koolikohta. Kuni seda pole, ei saa ka vanemad tööle minna.”
Seotud lood
Miks me paneme siia saabunud sõjapõgenikud olukorda, kus nad peavad hakkama seadust rikkuma ja kus on suur oht, et neid hakatakse ära kasutama, küsib tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki avalikus pöördumises siseminister Kristian Jaani ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri poole.
Kõige kriitilisem tegur, et Eestisse rohkem välisinvesteeringud saada, on tööjõu saadavus. Julgemalt tuleks kasutada renditööjõudu ning mitte piirata välisspetsialistide rakendamist, kirjutab Eestis tegutseva rahvusvahelise ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Peame tagama välistööjõu seadusliku liikumise Eestisse, riigile maksulaekumise ja koos sellega ka võõrtööjõu inimliku kohtlemise Eestis, kirjutab tööjõurendi ekspert Heikki Mäki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele