Bundeswehri ja relvastusprojektide toetamine sellises mahus tähistab märgilist kannapööret Saksa poliitikas. Saksa kaitsevägi jäi peale külma sõja lõppu 1990ndatel aastatel mõnevõrra nukrasse seisu – põhifookuseks jäid rahvusvahelised rahuturbemissioonid konfliktipiirkondades ning tulemuseks oli kehvem varustatus ja oluliselt vähenenud isikkoosseisu suurus. Sõda Ukrainas on Saksa poliitikutele selgeks teinud nende kaitseväe nõrkused ja avanud silmad muutunud julgeolekuolukorra suhtes. Uueks prioriteediks on kuulutatud riigikaitse ja seismine liitlaste eest. Sellega kaasnevat sõjaväe ümberstruktureerimist võetakse riigis väga tõsiselt.