Autor: Tööstusuudised.ee • 15. oktoober 2020

Järgnevalt toome lugejani kõikide kandidaatide nimed, esitajad ja põhjendused, miks just tema peaks olema Aasta Tööstur 2020. Võitja valimisel saavad kaasa rääkida ka meie lugejad. Lugejahääletus toimub Tööstusuudiste veebis vahetult enne Tööstuse äriplaani konverentsi ja sellest anname aegsasti ka märku.

Aasta Tööstur 2020 kandidaadid on nüüd teie ees:

1. Veiko Saluste, Interchemie Werken de Adelaar Eesti AS omanik (keemiatööstus)

Esitaja: ABB Eesti

Põhjendus:

Veiko Saluste on läbi aastate näidanud tugevat leadership`i ettevõtte juhtimises. Ettevõte lööb aktiivselt kaasa Eesti tööstusmaastiku arendamisel läbi oma tootmise robotiseerimise. Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS on aasta vältel investeerinud tootmise digitaliseerimisse ja plaanib julgelt investeeringuid jätkata uutesse valdkondadesse ja tootmise efektiivsuse tõstmisesse. See on õige eeskuju Eesti tootmisettevõtetele. Lisaks soovime eraldi esile tõsta nende panust kriisiolukorras: ajal, mil riigis oli vaja desovahendeid, otsustati tõsta tootmismahte. See on hea näide ettevõtte sotsiaalsest vastutustundest.

Tänavu kevadel vahetas ettevõte just praegu oma tehases mitu seadet uue põlvkonna masinate vastu. Uuenduste käigus leiti võimalus toetada oma pikaaegset partnerit, Tartu Ülikooli farmaatsia instituuti, kellega on koostööd tehtud juba alates 2006. aastast. Nii täienes farmaatsia instituudi laboripark infrapuna-spektrofotomeetri, vedelikkromatograafi ja UV-spektrofotomeetriga.

Tänaseks on Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS spetsialiseerunud veterinaarravimite ja -toodete valmistamisele. Toodangu hulka kuuluvad steriilsed ravimid, suukaudsed lahused, söödalisandite vedelvormid, hooldus- ja tervisetooted, pesu- ja desoained. Tehasel on professionaalne analüütilise keemia- ja arenduslabor, mikrobioloogia labor. Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS-i tehasel on oma professionaalne analüütilise keemia ja arenduslabor ning mikrobioloogia labor.

Interchemie werken De Adelaar Eesti AS on asutatud 1999 aastal. Ettevõte avas 2003. aastal Viimsi poolsaarel, Pringi külas steriilsete ravivormide tootmise tehase. Praeguseks töötab ettevõttes 150 töötajat: oma ala parimad keemikud, analüütikud, mikrobioloogid, müügilubade spetsialistid, operaatorid, pakkijad, insenerid ja automaatikud. Tehase toodangut eksporditakse rohkem kui 130 riiki.

2. Otto Richard Pukk, Incap Electronics grupi juht (elektroonikatööstus)

Esitaja(d): ABB Eesti ja Krakul

Põhjendus:

ABB põhjendus: Incap on aastaid olnud Eesti elektroonikatööstuse arenguveduriks. Väikesest Saaremaal asuvast tootmisest on kasvanud…

Lisaks väärib eraldi tunnustamist asjaolu, et Otto Richard Pukk on globaalses tööstusmaailmas läbi löönud eestlasest juht ning viinud meie kogemust maailma ja jaganud maailma kogemust Eestiga. Juht, kes seisab sõna ja teoga hea tehnoloogia väärtustamise eest ning praktiseerib kvaliteetset juhtimist ja ettevõtte non-stop-arendamist. Ettevõte on Otto juhtimise all kasvanud kiiresti, uued tehased on avatud ka väljaspool Eestit, avatakse ka uusi kliendisegmente. Incap on kasvanud rahvusvaheliselt tugevaks tegijaks, mis avaldab positiivset mõju ka Eestile – on eeskujuks ning inspireerib ka Eesti teisi tööstusjuhte. Tore, et Incapi „kodu“ on Eestis!

Otto on väga positiivne juht, kes juhib oma ettevõtet, inimesi ning kliendi- ja partnersuhteid väga positiivselt ning on eeskujuks ka läbi selle, kuivõrd palju ta ise juhina sotsiaalvõrgustike kaudu teadlikkuse kujundamisse panustab.

Krakuli põhjendus: Kogu Eesti tööstusele ja veel enam elektroonikatööstuse valdkonnale on suur au, et septembris kuulutati Otto Richard Pukk Pärnu juhtimiskonverentsil paljude teiste mainekate juhtide seast Eesti parimaks juhiks. Nii seetõttu kui ka mitmetel teistel olulistel põhjustel usume, et Otto väärib ka aasta töösturi tiitlit.

Otto on suure algustähega Tööstur nii tänu oma tugevale juhtimisoskusele Incapis kui ka initsiatiivikusele kogu Eesti elektroonikatööstuse esindamisel ja eestvedamisel. Esialgu Saaremaale Incapi elektroonikatööstust juhtima läinud Ottost sai mõni aasta tagasi kogu rahvusvahelise Incapi grupi president ja on praegu teadaolevalt ainus eestlasest juht Soome börsifirmade seas.

Tema sihikindlust ja tugevat ettevõtte juhtimist ei näita ainult Saaremaa tehase kasvunumbrid, vaid ka kogu grupi edu ning kasvuplaanid, mille hulka kuulub suur laienemine käesoleval aastal ning tehaste üleostmine Suurbritannias ja Slovakkias, samuti investeeringud tehastesse nii Eestis kui väljaspool. Ka Saaremaad rängalt tabanud eriolukord ei mõjunud Otto tehasele nii karmilt nagu paljudele teistele konkurentidele - erinevalt teistest jätkas tehas tempokalt tööd, toimetati ilma koondamisteta, võeti suveks noori praktikale ja täideti tellimusi.

Selle kõige juures on Otto võtnud oma südameasjaks mitte ainult ühe ettevõtte, vaid kogu Eesti elektroonikatööstuse eestvedamise ja populariseerimise, mida on aidanud teha paljuski just Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kaudu. Viimase aasta jooksul on Otto liidu volikogu esimehena olnud silmapaistvaks eestkõnelejaks ja aidanud populariseerida valdkonda nii otsustajate kui ka järelkasvu seas. Ilmekaks on fakt, et TalTechi riistvara arenduse ja programmeerimise huviliste arv kasvas sel suvel üle 300 protsendi ehk 27-lt 98-ni ning Tallinna Polütehnikum avas käesoleval sügisel taas kaks valdkonna eriala, mida pole olnud võimalik varem huvipuuduse tõttu avada: elektroonikaseadmete tehniku eriala 28 huvilisega ja telekommunikatsiooni eriala 33 huvilisega.

Ka president Kersti Kaljulaid on Otto panust märganud ja autasustas teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga - see tähelepanu oli ühtlasi ka tähelepanu meie tööstusharule. Ja kuigi see on vaid osa Otto silmapaistvamatest saavutustest töösturina, oleme veendunud, et just Otto Richard Pukk väärib aasta töösturi tiitlit.

3. Triin Kõrgmaa, Salvest AS tegevjuht (toiduainetööstus)

Esitaja: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Põhjendus:

Triin Kõrgmaa on julge visionäär ja tugev strateeg. Ta asus Salvestit juhtima 2018. aastal olles eelnevalt töötanud Salvesti müügi- ja turundusjuhina. Tal on pikaaegne kogemus erinevates toidusektori ettevõtetes – näiteks Valios, Talleggis ja HKScanis. Triinu on iseloomustatud ka kui head juhti, julget visionääri ning tugevat strateegi.

Kevadel kiiresti muutunud olukorras oli Salvest üks ettevõtetest, kelle toodangu järele kasvas nõudlus hüppeliselt, mis sundis ettevõtet tegema muutusi ka tootmises, et tagada erinevate valmistoitude ja hoidiste jätkuv saadavus. Triin andis kriisi ajal ka mitmeid kommentaare ja intervjuusid, milles kutsus tarbijaid üles mõistlikkusele ning selgitas, et toiduvarud ei lõppe otsa ning Salvest suudab varustada Eesti tarbijat peamiselt kodumaisel toorainel toodetud valmistoitudega ka pikema aja vältel.

Salvest on 1946. aastal asutatud Eesti toiduainetööstus, mis tegutseb Tartu külje all. Selle käive on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kui 2017. aastal oli ettevõtte müügitulu ligi 16.5 miljonit eurot, siis 2018. aastal deklareeriti ligi 18,2 miljoni suurune käive. 2020. aasta teises kvartalis tasus ettevõte riiklikke makse 817 152 eurot ja tööjõumakse 348 987 eurot.

4. Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS omanik (keemiatööstus)

Esitaja: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Põhjendus:

Ruth Oltjer on praktik, kellest on saanud edukas rahvusvaheline ettevõtja. Chemi-Pharm avas 2019. aastal uue tehase ning 2020. aastal seoses tekkinud kriisiga sai koheselt võimaluse seda ka täismahus rakendada. Kriisiga tekkinud nõudlusega toimetulekuks palgati juurde inimesi, tehti tööd 24/7, suunati ka kontoritöötajad tootmisesse tööle ning keskenduti esmajoones koduturule ja peamiselt meditsiiniasutustele.

Kriisiajal hakati aktiivselt tegema ka teavitustööd, millega hoiatati võimalike võltsingute ja ebaefektiivsete toodete eest, eesmärgiga tagada inimeste ohutus. Samuti andis Ruth Oltjer mitmeid intervjuusid meediale, kus rääkis viiruse mõjust ning võimalikest tagajärgedest tasakaalukalt ja hirmu õhutamata.

Ruthi käe all on 1997. aastal impordiga alustanud ettevõtte kasvanud edukaks tootmisettevõtteks, mis kaasab teadust ja teadlasi üle terve maailma. Tänane tootmine on kõrge potentsiaaliga ning võimaldab jätta kõrge kvalifikatsiooniga töökohti Eestisse. Ettevõttes töötab 36 inimest.

Tänassilma loodud tehas on pilootprojekt, mille põhjal loodab Chemi-Pharm avada tehaseid ka teistes riikides. Lisaks uuenduslikele projekteerimislahendustele ollakse keskendunud tööstus 4.0 juurutamisele, mis tähendab tootmise ja IT-valdkonna täielikku integreerimist. Koos tehnikaülikooli teadlastega on õpetatakse ka mobiilseid laoroboteid, mille eesmärgiks on lõpuks 100% robotite iseseisvus tootmises.

2019. aastal kasvas ettevõtte müügitulu 22 protsendi võrra 6,1 miljoni euroni. 2020. aasta teises kvartalis tasus ettevõte riiklikke makse 273 525 ja tööjõumakse 227 056 eurot.

5. Kaarel Suuk, Ensto Ensek AS juht (masinatööstus)

Esitaja: Keila Linnavalitsus

Põhjendus:

Kuna Aasta Töösturi konkurss käsitleb endas perioodi 2019. aasta novembrist käesoleva aasta oktoobrini, siis juba ainuüksi selle aja jooksul on Kaarel ja tema juhitud meeskond säravalt silma paistnud, rääkimata varasemate aastate erakordsetest saavutustest.

Kaarel on olnud Ensto Enseki tegevjuht alates 2018. aastast ning juhib praegu vaid 38-aastasena 450-liikmelist töökollektiivi. Kaarelit kui tugevat juhti tunnustati tänavu jaanuaris Tallinna Direktorite Klubi poolt aasta noore juhi preemiaga.

Kaarli käe all on Ensto Ensekit saatnud edu nii müügitulude kogumahu kui ka ekspordi majanduslike näitajate kasvu poolest, töökohtade loomise, aga ka uute toodete turuletoomise osas. Nii näiteks tuli ettevõte tänavu kevadel koroonakriisi kõrgajal turule uut tüüpi elektriautode kodulaadijatega eramutele.

Juulis alustati esimesena Eestis nutikate elektriradiaatorite tootmist, oktoobris toodi aga turule uudsed kortermajadele mõeldud elektriautode laadijad koos kasutaja tuvastamise võimekusega. Ettevõttes tegeletakse aktiivselt digitaliseerimise ja automatiseerimisega ning seni on fookus peamiselt olnud protsesside automatiseerimisel - ettevõtet tunnustati tänavu ka "Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte" konkursil eriauhinnaga keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi eest. Selle aasta teises pooles on aga Kaarel võtnud koos oma meeskonnaga suuna sellele, mida automatiseerimise ja digitaliseerimisega kõige rohkem seostatakse - koostöörobotid ja iseliikurid.

Kaarli tugev kogemus tööstuses on aidanud ettevõttel säilitada head positsiooni ka praegusel keerulisel koroona-ajastul. Tehased nii Keilas kui Paides on jätkanud tööd efektiivsete meetmetega viiruse leviku tõkestamiseks ning suutnud teha tänu sellele tööd kasvavas tempos, isegi praeguses olukorras, kus majanduskeskkond orgaanilist kasvu ei soosi. Kaarli rolli organisatsioonikultuuri arendamisel on raske alahinnata, sest just meeskonna suurepärane kokkukõlamine ja pühendumus on aidanud ettevõttel edukalt ületada keerulised ajad nagu ka koroonakriis. Siinkohal on märkimisväärne, et Ensto Enseki tellimuste maht kevadel kriisi tipphetkedel hoopis kasvas, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See tähendab, et ajal, mil mitmed teised tööstused oma uksi sulgesid ja personali koondasid, võttis Kaarel Enstosse hoopis kümneid uusi töökäsi juurde.

Selle aasta jooksul investeeriti Eesti tehastesse ca 2 miljonit eurot. Investeeriti Paide ehk Ensto valgustite tehase ümberehitusse, aga ka uue tootmisharu elektriradiaatorite tootmise kolimisse Keilase.

Tegevjuhina peab ta enda üheks olulisemaks rolliks inimeste arengut soodustava keskkonna loomist, julgustades töötajaid protsesse parendama ja ka ennast arendama. Ta on kindel, et kõige suurema väärtuse annavadki ettevõttele töötajad ja nende kaasamine - Kaarel usub, et ainult õnnelik töötaja teeb ettevõtte edukaks ja kliendi rahulolevaks.

Seda, et Kaarel oma meeskonda hoiab ja jätkusuutlikku tööstust üles ehitab, peegeldab ka tema ettevõtte saavutatud kuldne vastutustundlikku ettevõtluse märgis, mis tänavu maikuus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt üle anti. Kirsina tordil peegeldab see Kaarli kui tõelise töösturi iseloomu - et kui teha, siis täiega ja hästi!

6. Hanno Murrand, Tiksoja Puidugrupp AS omanik (puidutööstus)

Esitaja: Tarmetec OÜ

Põhjendus:

Ettevõte on üsna kitsalt spetsialiseerunud täispuidust voodite tegemisele, mis tootena ei ole võib-olla üleliia keeruline, aga nende toodete valmistamise protsessi on Hanno Murrand viinud maailmatasemele. Oma tootmise digitaliseerimise ja automatiseerimisega (robotiseerimisega) alustas ta ammu enne seda, kui see „moesõnaks“ sai. Teadaolevalt on Hanno kõik investeeringud teinud ilma riikliku toetuseta.

Juba eelmise majanduskriisi ajal oli ta n-ö võitjate poolel – st paljud ebaefektiivsed tootjad kaotasid sellel ajal tellimusi, aga tema mitte. Talle ei saa vastu isegi odavate riikide tootjad, sest keegi teine ei oska teha nii laia tootesortimenti, nii väikeste partiidena ning soodsa hinnaga – nagu teeb seda Tiksoja.

Ettevõtte on olnud pikka aega stabiilselt väga heade majandustulemustega. Sealjuures on nende poolt makstav töötasu Eesti keskmistest näitajatest oluliselt kõrgem.

7. Fjodor Berman, BLRT Grupp AS juhatuse esimees ja suuromanik (masinatööstus)

Esitaja: Eesti Masinatööstuse Liit

Põhjendus:

Fjodor Bermani eest vedamisel on BLRT 2020. aastal koroonakriisile vaatamata teinud tubli tööd.

BLRT on jätkanud oma tööstusinvesteeringuid, mille eredamaks näiteks on 20 miljonit eurot maksnud kolm uut tehast koos sisseseadega, mille hulgas on Eesti moodsaim suurpink Skoda HWC3-200.

Lisaks arendab Eesti ettevõte tegevust Leedus, kus läks tööle Baltikumi suurim ujuvdokk. Kokku investeeris grupp 2020. aastal tööstusesse üle 40 miljoni euro. Enamik toodangust läheb ekspordiks sh tähelepanuväärsed objektid nagu Stockholmi keskuse raudteesillad, kogukaaluga üle 3000 tonni.

BLRT on iga-aastaselt järjepidevalt investeerinud 40-45 miljonit eurot aastas. Eestis ei ole väga palju selliseid ettevõtteid, kes sama suudaksid. BLRT on igal aastal Eestis teinud väga põnevaid projekte (Haagispoi jt), mille arendamine ja tootmine on inseneridele tõeliseks väljakutseks ja oluline referents, ilmestamaks Eesti tööstuse võimekust.

8. Anton Maljugin, LTH-Baas AS tegevjuht (masinatööstus)

Esitaja: Äripäev AS

Põhjendus:

Äripäev usub, et laevade ehituse ja remondiga tegeleva LTH-Baasi tegevjuht Anton Maljugin on väärikas kandidaat aasta töösturi tiitlile. Tegemist on silmapaistva noore tööstusjuhiga, kelle eestvedamisel kasvas ettevõtte müügitulu 2019. aastal pea kaks korda - 95 miljoni euroni. Sealjuures kasvas puhaskasum 14 miljonilt eurolt enam kui 18,5 miljonini. Lisandus pea 300 uut töökohta ja praegu annab ettevõte tööd enam kui 1000 inimesele.

LTH-Baas on tubli eksportöör, kes kogub pea 100 protsenti müügitulust välisturgudelt. Neil on ette näidata suured laevaehitusprojektid Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Soomest. 2019. aastal löödi kaasa mitmes suures kruiisilaevade moderniseerimisprojektis.

Ettevõtte eesotsas olev Anton Maljugin on ka kriisiajal silma paistnud oma positiivsuse ja tegutsemistahtega. Ta on esinenud konverentsilavadel ja võtnud sõna ajaleheveergudel. Ta ütleb, et kõige tähtsam säilitada positiivne meelestatus ja majanduslangus on ettevõtete jaoks niisama oluline kui majanduskasv.

Ta usub, et languse ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata oma väärtustele ja firma väärtusele, analüüsida nõrku kohti ja töötada nende parandamise nimel. Maljugin on öelnud, et kriisiajal ta käed rüpes ei istu, sest hea kriis tuleb ära kasutada. Oma sõnu ta sööma ei pea, sest just eriolukorra ajal korraldas ettevõte oma töötajate arendamiseks mitmeid kursusi, milleks varem ei olnud aega ja mis aitavad neil tulevikus veelgi paremat tööd teha. Samuti õnnestus ettevõttel sõlmida mitmeid uusi lepinguid.

Anton Maljugini mõtted ja suhtumine haakuvad hästi ka Äripäeva nägemuse ja põhiväärtustega ning seegi on üks lisapõhjus, miks just tema kandidaadina üles seame.

9. Martti Lemendik, Metaprint AS kaasomanik ja tegevjuht (metallitööstus/pakenditööstus)

Esitaja: Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Põhjendus:

Martti Lemendik on avara vaate ja rahvusvahelise haardega tööstur, kes ekspordi kasvatamise kõrval peab oluliseks ka Eesti kultuuri, spordi ja hariduse toetamist.

Martti Lemendiku juhtimisel on Eesti kapitalil põhinev Metaprint AS kasvanud Eesti trüki- ja pakenditööstuse lipulaevaks olles suurepäraseks näiteks kaasaegsest tööstusettevõt-test ja selle juhtimisest. Metaprindi tootmisüksused paikenvad Eestis (Tallinnas ja Pärnus), Venemaal ja Hollandis ning kliendid on kõikjal üle Euroopa. Metaprint on ettevõte, mis tänu pidevale ja süstemaatilisele toote-, teenuse-, töökeskkonna ning neid hõlmavate protsesside parendamisele ei paku mitte ainult maailma tipptasemel kvaliteeti, vaid väärtustab kõrgelt ka spetsialisti ning keskkonda, milles elame ja tegutseme.

Peaaegu täies ulatuses eksportiva ja Hollandisse täisautomaatset tehast ehitava ettevõtte juhtimise kõrval on Martti Lemendik jõudsalt panustanud Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu (ETPL) tegevusse. Metaprint AS astus ETPL liikmeks 2016. aastal ning alates 2017. aastast valiti Martti Lemendik ETPL volikogu liikmeks ja esimeheks, kus ta on ametis ka tänasel päeval, olles tagasi valitud kahel korral. Martti Lemendik on oluliselt panustanud erialaliidu kasvamiseks tugevaks ja professionaalseks trüki- ja pakenditööstuse sektori ettevõtete esindusorganisatsiooniks, kus igapäevaste konkurentide ühised väärtused on nüüd edukalt rakendatud koostöövankri ette. Martti Lemendik on pälvinud liidu liikmete kõrge usalduse ja toetuse eelkõige avara vaate ja selge sõna eest nii sektori kui kogu Eesti tööstuse arengu eest seistes.

Martti Lemendik peab väga oluliseks trükierialade järelkasvu toetamist ja kutseala õpetamist Tallinna Polütehnikumis, samuti koostööd teiste Eesti erialaõppeasutuste ja kõrgkoolidega. Martti Lemendiku ja Metaprint AS toel ja kaasabil oli 2019. aastal noor Eesti trükkal taas võistlemas maailma kutsemeistrivõistlustele WorldSkills Kazan 2019.

10. Anne Mere, HKScan Estonia AS-i juhatuse esimees (toiduainetööstus)

Esitaja: Eesti Toiduainetööstuse Liit

Põhjendus:

HKScan on Põhjamaade liha- ja toiduainetööstuse ettevõte. Kontsernis töötab ligi 7200 spetsialisti, Eestis üle 1100 spetsialisti ja seda kogu tootmisahela ulatuses – farmist toidulauale. HKScan toodab ja turustab kvaliteetseid ning vastutustundlikult toodetud sea-, veise-, linnu- ja lambalihatooteid tuntud kaubamärkide all, kliendid on jaemüügi-, toitlustus-, tööstus-, ja ekspordisektorid. Nende koduturud asuvad Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, ka kolmandates riikides (Itaalia, Hong – Kong jms). Ekspordivad oma tooteid ligi 50 riiki. HKScani netokäive oli 2018. aastal 1,7 miljardit eurot. Sel aastal tähistas ettevõte 130.aastapäeva.

A – Anne Mere on aastaid edukalt arendanud ettevõtet ja eksporti:

• Anne Mere vastutab HKScan Baltikumi äride eest alates 2016. aastast. HKScan Baltikumi ettevõtted – HKScan Estonia AS, Rakvere Farmid AS, HKScan Latvia AS, HKScan Lietuva UAB. Tööstaaži HKScan Grupis kokku 16 aastat;

• HKScan Estonia on kasvatanud nii käivet, kasumit kui ka müügimahtusid, s.h. ekspordis, hoolimata koroonakriisist ja müügikanalite osalistest sulgemistest.

B – Ettevõte on Anne Mere juhtimisel viinud läbi olulisi projekte k.a. keskkonnahoiule suunatud või sõlminud olulisi tehinguid:

Ootamatult tabanud koroonakriis pole mõjutanud ettevõtte investeeringuplaane võrreldes paljude teiste ettevõtetega ning HKScan rajab Baltikumi tsentraalse logistikakeskuse Rae valda, eesmärgiga parendada klienditarnete kiirust ja kvaliteeti, mis võimaldab tõsta müügimahte nii kodu- kui eksporditurgudel. Uue logistikakeskusega vähendatakse märkimisväärselt ka keskkonnamõjusid, sh kasvuhoonegaaside heidet, kuna veokite läbisõit väheneb vähemalt 400 tuhat transpordikilomeetrit, mis on võrdne 10 korda ümber maakera sõitmisega, samuti on hoonele paigaldatud päikesepaneelid, mille abil hoitakse kokku elektritarbimist ning taarakastide pesuvesi ringleb 70% ulatuses. Uue logistikakeskuse ehitust alustati 2020. aasta kevadel ja see valmib 2021. augustis.

C – Ettevõte on panustanud sektori arengusse läbi investeeringute, laienemiste või tootearenduse

• HKScan juhib ise kogu väärtusahelat farmist toidulauale ja on seeläbi erinevate Eestimaa piirkondade oluline tööhõivesse panustaja, et elu oleks hoitud üle Eesti ning eestimaalastel oleks ikka tööd ja leiba ka maapiirkondades.

• HKScan on investeerinud kogu oma väärtusahelasse – söödatehastesse, sea- ja kanafarmidesse ning tööstustesse aastatel 2009-2019 111 miljonit eurot.

• Ettevõtte üheks eduteguriks on tootearendus. Uudistoodete (jooksva 12 kuu jooksul müügil olnud uute toodete) osakaal on viimase 5 aasta jooksul moodustanud keskmiselt 8% käibest.

• Suurim ühekordne kasvuinvesteering (8 miljonit eurot) uute toodete arendamiseks ja täiendava müügimahu võimaldamiseks tehti 2019. aastal, mil valmis uus küpsetusosakond koos keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga. 2020. aasta kevadel toodi turule käepärases pakendis Rakvere lihasnäkkide sari „Just eat it!“.

• Ettevõte värbas kohe eriolukorras töötuks jäänud inimesi oma ettevõttesse tööle, näiteks märtsi- ja aprillikuus 45 uut töötajat (kokku võeti tööle 90 inimest, aga samal perioodil lahkus töölt 45 inimest).

D – Anne Mere on sektori eestkõneleja, kes julgeb sõna võtta ja seeläbi ka sektorit kuuldavamaks teha – avalikud esinemised, arvamusartiklid, kommentaarid, mida on näha avalikus meedias. A. Mere osaleb aktiivselt Toiduliidu jt organisatsioonide erinevates töörühmades panustades sektori arengusse, regulatsioonide väljatöötamisse ja ärikeskkonna loomise protsessidesse;

E – Ettevõte on erinevates kriisiolukordades toiminud kiirelt, otsusekindlalt, tagamaks jätkusuutlikkuse ja arengu kogu väärtusahela lõikes.

Anne Mere on juhtinud ettevõtet operatiivselt ja otsusekindlalt läbi erinevate kriisisituatsioonide, tagades jätkusuutlikkus ja areng kogu väärtusahela lõikes ning hoides ülevalt meeskonna optimismi.

Ettevõttes panustatakse arvukalt töötajate koolitustesse, täiendkoolitustesse, läbi erinevate tegevuste kasvatatakse ühtehoidmise, hoolimise ja toetamise tunnet meeskonnana.

• Ettevõte toetab kogukondlikku sporti ja kultuuri näiteks Rakvere, Viljandi, Harku vallas; suuri peresid Lääne-Virumaa ja Eesti Kaitseväga

• A. Mere avalikud tunnustused: 2019 Rakvere linna teenetemärk, 2014 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst (Eesti-Soome kaubandussuhete arendamise eest)

• Toiduliidu juhtkogu esitab tunnustuseks A. Mere Presidendi teenetemärgi kandidaadiks 2021 märkimisväärse ja silmapaistva panuse eest sektori arendamisel (esitatav seda veel ei tea).

Mis juhtus 2020?

Koroonakriisi alguses ehk märtsikuus, mil ühiskonna ebakindlus oli kõige suurem ja kauplusi tabas ostupaanika, suutis ettevõte tarnemahtusid kasvatada sedavõrd palju, et riiulid ei jäänud tühjaks ja tarbijad nägid, et toitu jätkub. Nädalatel 11 ja 12 tarnisid nad 35% rohkem tooteid kui eelmisel aastal samal ajal, mahuliselt oli toodang 490 tonni suurem. Kõige suurem nõudlus langes 14. märtsile, kui tavapärase 100-tonnise tootmismahu asemel tuli tellimus 200 tonnile, millest suutsis ettevõte tarnida 192 tonni. Kevadise kriisi ajal suutis ettevõte vaatamata HoReCa sektori drastilisele langusele kokkuvõttes ikkagi käivet kasvatada, kasvades esimesel poolaastal 9% võrreldes möödunud aastaga.

Kuidas ettevõte suutis selle saavutada?

• HKScan Estonia toodete põhiline toore on kodumaine: oleme Eesti suurim sea- ja kanakasvataja ning meie loomad-linnud söövad Eesti teraviljast tehtud sööta, seega oleme globaalsetele kriisidele vastupidavamad. Seafarmide renoveerimisse oleme viimase 5 aasta jooksul investeerinud 11 miljonit eurot ja kanafarmidesse 5 miljonit eurot. 2020. aasta kevadel investeerisime täiendavalt 0,7 miljoni eurot kahe kanafarmi renoveerimisse, mis tõstab tänavu kanaliha tootmismahtu 10% (infoks -kanalihaga omavarustatus on Eestis 65%, seega kasvatusmahtude suurendamine on vajalik!).

• Ettevõtte inimesed hoolivad, mis kindlasti on nõudnud arukat juhtimist: sellist hüppelist nõudluse kasvu on võimalik täita töötajate vastutulelikkuse, paindlikkuse ja pühendumusega. Samuti on ettevõtte töötajad kriisis näidanud kohuse- ja vastutustunnet nii iseenda kui kolleegide tervise hoidmisel. Haigestunute osakaal on kevadel ja suvel olnud madalamal tasemel kui 2019. aastal.

• Ettevõtte koostöösuhted nii kohalikul kui rahvusvahelistel turgudel on pikaajalised ning kriisiaja akuutsed probleemid nagu näiteks isikukaitsevahendite puudus, koroonatestimise järjekorrad, piiriülesed rahvusvahelised transpordiummikud, said kiire lahenduse, millele aitasid kaasa nii Toiduliit kui Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon.

• Ettevõte kvaliteedis ei tingi: suurenenud tootmismahule vaatamata meie kvaliteedinäitajad ei langenud. Ühtlaselt kõrge lõpptoodete kvaliteedi ja ohutuse tagavad ettevõtte ranged sertifitseeritud enesekontrollisüsteemid kogu väärtusahelas. Nendi endi, Rakvere lihatööstuses asuvas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt tunnustatud laboris kontrollime nii lindude ja loomade sööta, lindude ja loomade tervislikku seisundit kui toorainet ning lõpptoodangut. Kuus teostab ettevõte keskmiselt 12 000 analüüsi.

NB! Soodushind majanduskonverentsile "Tööstuse äriplaan 2021" kehtib veel vaid täna!

Programmi ja registreerimise leiate SIIT.