Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunda Nordic: seadmete sisse-välja plaksutamine ei tasu ära
"Seni ei ole see majanduslikult mõttekas olnud, sest oma tootmise pidurdamisest ja suurte seadmete sisse-välja plaksutamise eest ei ole turg nõus piisavalt maksma," ütles Einstein.
Kunda 48miljonise aastakäibega tsemenditööstuses on elekter kõige suurem kulurida, sellele kulus 2018. aastal 5,8 miljonit eurot. Einstein ütleb, et nende hinnangul on kõige järjekindlamalt teenust arendanud Virtuaalne Elektrijaam ja nendega on koostööd alustanud ka Kunda Nordic. "Eks paistab, mis sellest välja tuleb."
Suurtarbijale on Einsteini sõnul kasulikum ise arendada targemat juhtimissüsteemi, mis võtab arvesse elektri turuhinda – aitab tipud maha lõigata ja rohkem odavamat energiat kasutada. "Tootmises suuremjagu seadmetega nii kahjuks teha ei saa, kuna see on keerukam kompleks, mis on seotud tootmisprogrammi, materjalivoogude, inimeste ja kõige muuga," tõdes ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele