Tööstus vajab rohkem poliitilist tuge

"Teine pool on see, et elektroonikat läheb igal pool järjest rohkem vaja. Asju, mis elektroonikat ei sisalda, on aina vähem. Need on kaks põhilist trendi ja kumb osutub mõjusamaks, sõltub juba ettevõtte spetsiifikast," ütleb Kolk.

Arno Kolgi sõnul on tööstuses puudus ka poliitilisest toest. "Kindlasti on Eesti tööstusel vaja ka suuremat poliitilist tuge. Just nimelt tööstustel tervikuna, mitte ainult elektroonikatööstusel. Tööstuses on kõige rohkem töökohti. Vaatame ümberringi!" rõhutab Kolk.

Veel tuletab Kolk meelde, et kui Eesti tahab olla rikaste riikide hulgas, siis tasuks teha seda, mida rikkad riigid teevad. "Ja tööstus on see, mis rikkuse toob," tuletab ta meelde. "Muidugi kui on naftat, siis on ka tore, aga kui pole, siis tuleb tööstust arendada."

Elektroonikatööstuse liidu juhi sõnul on ka sektori töötasu aastate jooksul ikka püsinud Eesti keskmise juures. "Kui võtame puhta koostöötehase, sellise, kus on käsitöö osakaal suurem, seal on üks palganumber. Kui me vaatame inseneribüroosid, siis seal on teine palganumber – see ületab advokaadibüroode omasid. Nii et meie tööstuse palgaskaala on väga lai. Meie sektori ametit õppides võib saada väga erinevat palka."

KPMG tehinguanalüütik Immo Ilmjärv ja analüütik Martin Käärik kirjutavad konkurentsiraportis, et elektroonikasektori käive vähenes tervikuna ligikaudu 98 miljoni euro võrra ning seetõttu võib esmapilgul tunduda, et tegemist on tugeva negatiivse trendiga, mis on lausa ehmatav.

"Siiski pole olukord nii tume. Küll aga tasub arvestada, et langus ei ole laiapõhjaline, kuna kogu elektroonikatööstuse käibest moodustas 63 protsenti Ericsson Eesti, mille käive langes aastaga ligikaudu 114 miljonit eurot. Ericssoni Eesti käive väheneb juba teist aastat järjest ja nii on kadunud ettevõtte käibest kahe aastaga ligikaudu 512 miljonit eurot," selgitavad analüütikud, kelle hinnangul võiks langus tekitada muret näiteks poliitikutele ja seda just võimaliku maksutulu vähenemise tõttu.