Valio võtab tänavu sügisel kasutusele esimese piimaauto, mis sõidab keskkonnasäästliku surugaasi toel.

- Piimaautod ja meeskond Valio Laeva tehase ees.
- Foto: Valio Eesti AS
„Plaanime vahetada meie tänased piimaautod välja jätkusuutlikumate alternatiivide vastu, et edendada keskkonnasäästlikumat tootmist. Uued piimaautod hakkavad diiselkütuse asemel kasutama nii maa- kui ka rohegaasi,“ sõnas Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.
Sel aastal autoparki lisanduv piimaveok kasutab maagaas+ kütust ehk kombinatsiooni maagaasist ja kohalikust rohegaasist. Rohegaas on oma olemuselt sada protsenti kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.
Solovjovi sõnul vähendab keskkonnasäästlikuma kütuse kasutamine märkimisväärselt ettevõtte süsinikjalajälge.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Valio piimaautod läbivad aastas ühtekokku ligi 1,6 miljonit kilomeetrit ning rohelisema maagaas+ kütuse abil suudame atmosfääri paisatavate süsinikdioksiidi hulka aastas juba üle 350 tonni võrra vähendada. Kui tulevikus minna üle ainult rohegaasile, siis on õhku paisatava süsihappegaasi hulk praktiliselt nullilähedane,“ selgitas ettevõtte juht.
Samas nentis ta, et gaasi kasutamisel on täna ka oma varjupool. „Maagaas on küll soodne, kuid gaasiauto sõiduvälp on tänasest 1000 kilomeetrist umbes poole väiksem. See tähendab, et veokid peavad tankima mitu korda päevas, mis on tänase gaasitanklate võrgu juures veel keeruline,” selgitas ta.
TASUB TEADA
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Kreekast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.