Mait Kraun • 5 juuli 2019

Börs: tsingi ja tina hind languses, rauamaak kallineb

Nädala börsiuudised: vaherahu kaubandussõjas metalle ei turgutanud; tinal nelja aasta suurim päevane kukkumine; tsingi hinnad peaaegu viie kuu põhjas; rauamaagi pöörane hinnatõus jätkub; naftahinnad jälle taandumas.

Tina ja tsink odavnevad, rauamaak kallineb.  Foto: Pixabay

Nädala märksõnad:

•Sellel nädalavahetusel toimunud G20 kohtumisel sõlmisid USA president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping kaubandussõjas vaherahu – täiendavaid tariife lubati esialgu mitte kehtestada. Turud võtsid seda kui signaali, et leppeni on veel pikk tee minna, mis seadis metallid surve alla.

•Tina hind kukkus teisipäeval lausa 7 protsenti, sest Hiinas toimus pärast metallide langust tugev müügilaine, mis oli peamiselt tehnilist laadi.

•Tsingi hind kukkus peaaegu viie kuu madalaima tasemeni, sest nõudluse väljavaade on kehv ning pakkumine suureneb.

•Nafta hakkas sellel nädalal taanduma, sest varude vähenemine oli oodatust väiksem. Ka kütusehinnad odavnesid.

Tooraine hinnad.  Foto: Äripäev AS

Vaherahu kaubandussõjas metalle ei turgutanud

Metallid olid sellel nädalal üldiselt surve all, sest optimism Hiina ja USA kaubandusleppe sõlmimise osas on taandunud, vaatamata sellele, et riigid sõlmisid G20 kohtumisel vaherahu. Kardetakse, et kaubandussõda jääbki venima ning kokkulepet ei suudeta saavutada.

Nüüd muretsetakse globaalse majanduse tuleviku pärast. Kuna Hiina tarbib enam kui poole maailma tööstusmetallidest, siis mängib riik metalliturul suurt rolli. Hiina majanduse aeglustumine ei mõju toorainetele hästi.

Nii odavnes näiteks vase hind nädalaga 1,2 protsenti, 5918 dollarini tonnist. Sisuliselt kõigi tööstusmetallide hinnad langesid. Tina odavnes kõige järsemalt ning tsink kukkus kahe nädala põhja.

Tinal nelja aasta suurim kukkumine

Tina hind kukkus Londoni metallibörsil teisipäeval viimase nelja aasta kiireimas tempos, peamiseks põhjuseks peetakse Hiinas toimunud müügilainet, vahendab Bloomberg.

Metall, mida kasutatakse peamiselt jootemetallina, odavnes teisipäeval 7 protsenti ning jõudis madalaima tasemeni alates 2016. aasta juulist. Nädala lõikes kukkus hind 2,5 protsenti, 18 390 dollarini tonnist. Teisipäeval kauples tina 17 600 dollari juures.

“Hiinas toimunud müük on tõenäoliselt tänase liikumise taga,” ütles investeerimisfirma Marex Spectron Groupi maakler Alastair Munro. Languse ajal müügimahud kasvasid. Munro sõnul nähakse Hiinas metalliturge tervikuna – kui müüakse ühte metalli, siis see seab surve alla ka teised metallid.

Aasta algusega võrreldes on tina odavnenud kokku 6 protsenti. Veebruaris saavutatud tippudest on metalli hind taandunud aga 14 protsenti.

Tina hind.  Foto: Äripäev AS

Tsingi hinnad languses

Tsingi hinnad langesid neljapäeval viimase kahe nädala madalaima tasemeni, sest Hiina tootmine kasvab, vahendab Reuters.

Tsingi hind odavnes nädalaga kokku 2,3 protsenti ja neljapäevaks maksis tonn 2425 dollarit. Nüüd kaupleb metall väga lähedal ka viimase viie kuu põhjale, mis asub 2412 dollari juures.

Terase galvaniseerimiseks kasutatav metall on eelmise aasta alguses saavutatud tipust odavnenud juba 30 protsenti, sest USA-Hiina kaubandussõda muutis nõudluse pildi kehvemaks. Samuti suurenes rafineeritud metalli pakkumine.

Tsingi hind.  Foto: Äripäev AS

Rauamaagi pöörane tõus jätkub

Rauamaagi meeletu hinnatõus jätkus ka sellel nädalal – tooraine jõudis kõrgeima tasemeni alates 2014. aasta algusest, vahendab Reuters.

Rauamaagi kõige tähtsama futuuri (IRONOR62) hind tõusis kolmapäeval 126,5 dollarini tonnist, selgub SteelHome’i andmetest. Hiina Daliani börsil jõudis tonnihind lausa 132,6 dollarini.

Tänavu on rauamaagi hinnad enam kui kahekordistunud, sest Hiina varud langesid madalaima tasemeni alates 2017. aasta algusest. Peamiseks põhjuseks oli Austraalia ja Brasiilia ekspordipakkumise vähenemine. Ka nõudlus on olnud tugev.

Ilmastiku ja tegevusega seotud probleemid on sundinud mitmeid suurimaid Austraalia tootjaid oma toodangut vähendama. Brasiilias sulges Vale SA mitmeid kaevandusi, mis aitas hinnatõusule kaasa.

Naftahinnad jälle taandumas

Naftahinnad olid sellel nädalal langemas, sest USA naftavarud langesid oodatust vähem ning investorid muretsevad globaalse majanduse pärast.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 4,7 protsenti. WTI kaotas 4,2 protsenti. Kumbki kauples neljapäeva õhtuks vastavalt 63,2 ja 56,7 dollaril barrelist.

USA Energia ja Informatsiooni Administratsioon teatas kolmapäeval, et riigi naftavarud langesid nädalaga 1,1 miljoni barreli võrra. Tegemist oli tunduvalt väiksema numbriga kui see, mille teatas Ameerika Petrooleumi Instituut nädala alguses.

“Varude andmed ei räägi kindlasti kõrgemate hindade kasuks. Need vähenesid oodatust vähem,” teatas Commerzbank klientidele saadetud kirjas.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis nädalaga 1,1 protsenti, 664 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 3,2 protsenti ja tonn maksab 577 dollarit. Kerge kütteõli odavnes 3,6 protsenti, 561 dollarini tonnist.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077