Chemi-Pharmi kogemus: kuidas tehas valutult uude kohta viia?

Kuidas kolida terve tehas ühest asukohast teise nõnda, et tootmine katkeks vaid paariks päevaks? Desovahendite ja kosmeetika tootja Chemi-Pharmi meeskond lahendas selle ülesande veatult, kasutades parimaid teadmisi finantsvallast sõjanduseni välja.

Kristo Timbergi jaoks on kolimisel tähtsad klotsid: ressursid, vastutaja, tähtaeg, kriitilised punktid. Kõik need peavad omavahel klappima.  Foto: Andras Kralla

Kui Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg 2014. aastal tiimiga liitus, võeti ühiselt vastu otsus panustada ettevõtte kasvu, mis tähendas uue tehase ehitust. Tegevjuhi suurimaks väljakutseks saigi ettevõttele uue asukoha leidmine, tehasehoone ehitus ning ümberkolimine. Tänavu veebruaris saigi uus 4400-ruutmeetrine hoone Tallinna piiril valmis.

Kolimise juures tuli järgida kahte nõuet: hoida kolimiskulud kontrolli all ja katkestada tootmine vaid minimaalseks ajaks. Olukord, kus lõikused Eesti ja Skandinaavia haiglates jäänuksid ära lihtsalt seetõttu, et Chemi-Pharm ei suuda desinfektsioonivahendeid tarnida, ei saanud kõne alla tulla.

Järelikult tuli kolimine valmistada ette niivõrd hästi, et ükski ootamatu tegur plaanitud kolimisaega ei pikendaks. Tugineda tuli iseenda talupojamõistusele, sest pärast kolimisfirmadelt hinnapakkumise saamist otsustati kolimine oma jõududega ära teha.

Mis on mis

Chemi-Pharm AS

Toodab ja turustab desinfektante, puhastus- ja erihooldustooteid.

Asutatud 1993

Omanikud 70% Ruth Oltjer, 30%) Chemi-Pharm LTD

Tegevjuht Kristo Timberg

Käive 2017. aastal 5,5 mln eurot, kasvas aastaga 12%.

Ärikasum 2017. aastal 285 390 eurot, langes aastaga 75%.

Töötajaid 44

Kuidas kombineerida piiratud ressursse – inimesi, aega ja raha – kõige osavamalt? Tegevjuht Kristo Timbergil olid selleks olemas just vajalikud teadmised ja kogemused. KPMG analüütikuna oli ta nõustanud ettevõtete protsesside, struktuuri ja töö ümberkorraldamist. Teiselt poolt, olles reservohvitser ning juhtinud vabatahtlikuna Kaitseliidus miinipildurite üksust, teab ta, kui oluline on kindlustada tagala ja vähendada määramatust nii palju kui võimalik. Et kolimisel paratamatult tekkivad ootamatused kogu protsessi rööbastelt välja ei lööks.

Avapauk augustis 2018

Kolimise korraldustiimi kutsuti ka lao ning tootmise juhid, sest just neid puudutas kolimine kõige enam. Kolimise avapauk kõlas augustis 2018, umbes pool aastat enne uue hoone valmimist.

“Kolimist ei saa väga kiiresti ette valmistada,” räägib Kristo Timberg. “Asjade settimiseks inimeste peas on vaja piisavalt aega. Muidu selguvad kitsaskohad alles kolimise käigus.”

Esimese sammuna pandi kirja kõik tegevused, mis kolimise käigus tuli ära teha. Üha täienevasse tabelisse kogunes kümneid ja kümneid kirjeid, iga tegevus sai konkreetse vastutaja. Ükski oluline tegevus ei jäänud kahe silma vahele.

Kõik tegevused paigutati ajajoonele. See tagas omakorda õigeaegselt selle, et mingite asjade tegemiseks tuli mitmeid ettevalmistusi eelnevalt ära teha. Sest paljud asjad lihtsalt sõltusid üksteisest – kasvõi toorainemahutite kolimine.

Olukorra tegi keerukamaks see, et tootmine käis kuni viimase minutini, mis tähendas, et kuni viimase minutini hoiti mahutites toorainet. Tootmisjuhil tuli tootmisplaan koostada nii, mahutid just õigel ajal tühjaks saaksid. Et nii mahutite tühjendamist, pumpade lahtiühendamist, katuse eemaldamist, kraanaga väljatõstmist jt tegevusi viisid läbi erinevad meeskonnad nii ettevõtte seest kui väljast, ei saanud ükski asi ajaliselt venima jääda.

Näiteks poleks mahutid õigeks ajaks tühjaks saanud. Siis oleks tekkinud olukord, kus katuse eemaldamiseks tellitud meeskond oleks läinud juba järgmise kliendi juurde. See oleks kõik järgnevad tegevused omakorda edasi lükanud ja kogu tegevusplaan oleks nihkesse läinud. Üks kivike kukub vahelt ära ja kõik teised hakkavad ka liikuma.

Kaks väga tõsist pudelikaela

Ja veel: valmiv tabel aitas kokku arvutada, kui palju mingiks tegevuseks aega kulub. Mitu tundi võtab tooraine ja valmistoodangu laos kolimine? Kaubaaluste hulk laos oli ju üldiselt teada, aga mitte see, mitu minutit iga aluse autoni jõudmine aega võtab.

Lao juhataja lammutas kogu protsessi tükkideks ja mõõtis täpselt, kui kaua kulub aega ühe kaubaaluse riiulilt mahatõstmiseks, lifti juurde sõidutamiseks, liftiga esimesele korrusele sõitmiseks ja lifti üles saatmiseks; lõpuks kaubaaluse õue sõidutamiseks ja autole laadimiseks.

Kolimise tempot dikteerisid vanas tehases kaks väga tõsist pudelikaela. Esiteks mahutas lift, millega tuli alused ülevalt laost õue tuua, korraga ainult ühe aluse. See liikus ülevalt alla ja tagasi tervelt kolm minutit! Teiseks oli hoonel ainult üks laadimissild.

Lisades juurde paratamatult tekkivad väikesed tõrked ning inimliku ebaefektiivsuse, näitas rehkendus, et ligi 600 kaubaaluse kolimiseks on vaja kahte kolimisautot kolmeks päevaks. Ja nagu hilisem kogemus näitas – just nii kaua lao kolimiseks aega kuluski! Tegelikult lisandus sellele veel paar päeva, sest mõned asjad ei olnud korrektselt pakitud või tuli laoseisud üle kontrollida.

Kolimise juures tuleks mõõta, kui palju iga operatsioon täpselt aega võtab – sealhulgas seadmete mahavõtmine ja transport.  Foto: Andras Kralla

Lao viimane ots moodustas küll kogumahust vaid mõned protsendid, aga ajaliselt kulus sinna siiski aega. Ja see on ka planeerimisel asi, mida peab arvestama, sest keegi peab ka sellega paratamatult tegelema.

“Siin kehtib rusikareegel, et pärast ajaplaani tegemist lisa sinna veel otsa 30%. Muidu võib juhtuda, et ajakulu lisandub kuskile mujale, kus seda palju vähem lubada saab,” ütleb Kristo Timberg.

Ajaplaan näitas ka, millal tuli ettevalmistavate tegevustega pihta hakata, et need viimasele minutile ei jääks. Näiteks millal on õige aeg osta uude lattu riiulid, et raha liiga pikalt nende all kinni poleks, aga et need kolimispäevaks ikka paigas oleksid. Mis päevaks tuleb tellida kraana ja kolimisautod; mis päevaks peavad torumehed ja elektrikud tulema seadmeid ühendama jne.

Tootmisliinid uude kohta

Chemi-Pharm otsustas jätkata olemasolevate tootmisliinidega. Ühelt poolt olid need veel heas seisus. Teisalt anti endale aru, mis kõik võib ühe kolimise juures valesti minna: mingi liini osa võib katki minna; uues tehases liini ülespanekul ilmneb mingi valearvestus; kommunikatsioonid ei klapi jne. Seetõttu ei tahetud pingelist tähtaega arvestades tekitada täiendavat riskitegurit uhiuue liini näol, millega töötamise kogemus inimestel puudus.

Kolimise eel arvutati kolme tootmisliini demontaaži, transpordi ja kooste protsessid detailideni läbi. Taas minut minuti haaval. Nii, piiritusepumpade lahtiühendamine võtab nii mitu minutit; mahuti väljatõstmine nii mitu minutit jne. Liini osad lahti võtta – tund. Liin puhtaks pesta ja läikima lüüa – paar-kolm tundi. Autole viia – tund. Jne. Nii käidi läbi kõik seadmed tsehhis.

“Kohati tundsin, et hakkan inimesi juba tüütama, kui läksin jälle graafikute ja joonistega taas midagi üle vaatama,” räägib Timberg. “Mäletan, läksin päev enne kolimist tootmisjuhi juurde – küsisin, et kuidas on?”

“Kristo, kõik on korras,” vastas tootmisjuht. “Kõik on pakitud! Selle asja me liigutame ära kell 12, see läheb järgmisena, need kaks tundi hiljem... See hetk tõmbas minu jaoks pinge maha. Mõistsin, et ei pea enam rohkem selle teemaga tegelema. Et nüüd oleme kolimiseks valmis.”

Ja kolimine algas

27. veebruari hommikul seiskus tootmine. Töötajad jagunesid kahte meeskonda – esimene laadis vanas tehases asju peale, teine võttis uues hoones vastu. Selleks pidi iga saadetis olema märgistatud, et vastuvõtjad teaks, kuhu see uues tehases läheb.

Uues tehases olid valmis tootmisliini ülespanekuks vajalike spetsialistide tiimid – elektrikud, santehnikud jt. Kõik liinide asukohad ning elektri, vee jms ühenduskohad olid põrandale maha joonistatud ja suures osas ette valmistatud. Et mitte kolimise ajal leiutada, mis läheb kuhu ning kas ja kuidas seda ühendada.

Autod käisid tunniajase sammuga: kui kõiki plaanitud asju ühe tunni jooksul ei jõutud auto peale panna, saadeti auto ikkagi minema, et mahalaadijate töö uues tehases ei veniks. Kahe auto vahepeal pidi vana tehase väiksele õuele ära mahtuma veel kraana, mis tõstis vanast tehasest välja mahutid.

Tulemuse võtab Kristo Timberg kokku päris rõõmsalt: “27. veebruaril ehk kolmapäeval hakkasime kolimisega pihta, esimesed liinid olid uues kohas paigas juba reedeks; pühapäeval juba käivitasime liine. Esmaspäeval algas töö ja kolmapäeval käis juba tavapärase tempoga tootmine.”

Ühtki suurt probleemi kolimise juurest välja tuua ei saa. Kui liinid käivitusid, rahunes kolimisest tingitud melu maha kahe päevaga.

Kliendid olid kursis

Kas siis oli ikkagi vaja pool aastat ülidetailseid plaane joonistada?

“Illusiooni luua ei maksa, hulk väikseid probleeme tekib niikuinii! Kus uks ei käi, kus elektrit pole, kus ei saa mahutit kätte – kõike ei ole võimalik ette näha. Aga just seetõttu sa ei tohigi endale viit uut probleemi ise juurde tekitada. Ainult sel põhjusel, et sa pole kolimise eel viitsinud asju piisavalt läbi mõelda,” ütleb Timberg ning lisab: “Kolimise hetked ise on kriitilised, siis ei ole aega enam arutada. Aga kolimisele eelnevatel kuudel on aega asju läbi mõelda küll ja küll. Ütlen veel kord: kõik ei lähe kunagi nii nagu planeeritud, ei läinud meil ka. Aga kui sul on plaan, saad seda muuta. Kui sul plaani pole, hakkad lihtsalt lahmima.”

Ta lisab, et ei ole põhimõtteliselt vahet, kas korraldad ümber finantsettevõtet või kolid tehast.

“Minu jaoks on tähtsad klotsid: ressursid, vastutaja, tähtaeg, kriitilised punktid. Kõik need peavad omavahel klappima, ega seal muud ei olegi. Kolimise puhul kehtib eriti see vana reegel: raske õppustel, kerge lahingus!”

Et olla valmis halvimaks stsenaariumiks, kus tootmine võinuks seiskuda mitmeks nädalaks, oli Chemi-Pharm teavitanud kolimisest juba aegsasti kliente. Seetõttu oli enamik neist tellinud jaanuaris juba suurema koguse desovahendeid ette. Kui kellelgi oleks kolimise päevadel tekkinud kriitiline olukord, siis selleks tarbeks oli olemas lisavaru, mille loomise nimel pool aastat pingutati.

Lao töötajad tegid kolimise nädalavahetusel ülipikad tööpäevad, et tootmise käivitumise hetkeks oleks iga asi omal kohal. “Kogu tiim oli hästi pühendunud ja abivalmis. Ütlesime töötajaile aegsasti, et märtsis ei saa keegi puhkusele – paneme uue tehase käima, siis puhkame ja pidutseme.”

Timberg hindab, et suve alguseks peaks olema uues tehases kogu protsess täiesti paika loksunud ja siis võetakse ette uued väljakutsed. “Oleme juba mõnda aega tegelenud nii tootmisprotsesside kui ka siselogistika robotiseerimisega. Uurime ja katsetame mobiilsete laorobotite rakendamist ja uus hoone pakub nüüd lõpuks võimaluse neid ka kasutama hakata.”

Kogu ettevalmistuse ja kolimise võtab ta kokku ühe tehasetöötaja sõnadega: “On küll alles teine päev uues kohas, aga selline tunne on, nagu oleks kogu aeg siin töötanud."

HEA TEADA

Tööstuse kolimise ABC

1. Koosta tegevuste nimekiri. Pane kirja kõik asjad, mida kolimise eel ja ajal tuleb teha. See plaan järjest konkretiseerub, igal tegevusel peab olema tähtaeg ja vastutaja. Tegemist ei ole ainult n-ö füüsiliste tegevustega, vaid ka näiteks lubade taotlemisega.

2. Pane tegevused ajateljele. Nii näed, mida tuleb esmajärjekorras teha, sest osad tegevused sõltuvad teistest. Lisaks tuleks ära kaardistada omavahelised sõltuvussuhted. Nii tekib pilt, mida saad teha samal ajal ja mida mitte. Kogu ettevalmistusperioodi jooksul peaks mõtlema, mida saab veel praegu ära teha, isegi kui need tunduvad tühised asjad. Kolimispäeval on pisiasju, millega tegeleda, enam kui küll.

3. Mõõda ajakulu võimalikult täpselt – kui palju iga operatsioon aega võtab. Vastasel juhul lendab kolimise ajakava vastu taevast. Paljusid aeganõudvaid tegevusi kiputakse alahindama (habraste esemete pakendamine ja transport võtab rohkem aega, tipptunnil on liftid ülekoormatud jne).

4. Lisa ajakavasse ka ostud ja teenused – millal midagi tuleb osta (uued laoriiulid, kontorimööbel) või millal on viimane hetk ära tellida transport jt teenused.

5. Pakenda varem. Eelneval nädalal tuleb võimalikult paljud asjad grupeerida ja pakkida (kui tootmisprotsess võimaldab). Võib tunduda üleliigne norimine, et kõik asjad oleksid joonlaua järgi ritta pandud ja erinevate värvidega märgistatud, aga kiiretel ja kriitilistel hetkedel aitab see asju märkimisväärselt kiiremini teha.

6. KISS! Keep it simple and stupid. Markeeri, millisest uksest esemed sisse viiakse; millisele korrusele; millisesse ruumi. Mida selgem markeering, seda ladusamalt saab tegutseda vastuvõtjate tiim – roheline läheb rohelise peale ja punane punase peale! Ei tasu eeldada, et teised sinu tehtud plaanist sama selgelt aru saavad – eriti kriitilistel hetkedel, kui juba ollakse veidi väsinud ka

7. Vii ära, mida saad. Kui tootmisprotsess võimaldab, on mõttekas võimalikult suur osa seadmeid, tooret ja valmistoodangut juba enne kolimispäeva ära viia. See annab jälle kolimispäeval ajavõidu.

8. Alati jäta endale reserv! Keegi peab olema võimeline tegelema ootamatute probleemidega. Kui planeerid ära 100% ressurssi, võid kindel olla, et juba esimeste tõrgete puhul tekivad probleemid, mis mõjutavad kogu plaani.

9. Kindlusta tagala. Kas plaan võtab arvesse söögi- ja puhkepause, samuti inimeste väsimust? Kes toob toidu, kus süüakse, kes millal saab puhata jne. Suures pildis võib see tunduda üldse mitte oluline, aga määrab tihtipeale kogu operatsiooni kulgemise.

Allikas: Chemi-Pharm

Krundi valik ja tehase ehitus: advokaadid said kõvasti tööd

Sama põhjalikult kui kolimisega, tegeles Chemi-Pharm ka uue tehase ehitusega. Krunt pidi sobima logistiliselt, seal pidi olema piisavalt ressursse, eeskätt vett ja elektrit.

Samuti pidi krunt võimaldama 5-10 aasta pärast tehase laiendamist. Pärast pikki otsinguid leiti krunt Tännassilma tehnopargis. Asjaajamisel ja lepingute sõlmimisel ei hoitud advokaatide töö pealt kokku - ikka selleks, et kõiki ebameeldivaid ootamatusi vältida. See õnnestuski.

Seejärel oli aeg küsida ehitusettevõtteilt esmased hinnapakkumised, mis andsid indikatsiooni ehituse hinnast. Siis algas Lego-mäng paberitükkidega. Kuhu paigutada tootmisliinid, kuhu käiguteed, kuhu toorainemahutid; kuidas jõuab tootmisse toore, kuidas liigub lattu valmistoodang.

Tootmiliine saab pöörata

Ja alles seejärel, kui värvilised paberitükid olid planšetil oma koha leidnud, muutus tehase plaan Exceli abil digitaalseks. See sai aluseks juba projekteerijaile. Et oleks selge, võeti kasutusele sõjandusest tuntud meetod - Exceli joonistele käisid peale kiled, kus jooksid olulisemad elektrikaablid, veetorud jm.

Tänus sellele saab tootmisliine tehases kerge vaevaga 90% pöörata, sest kommunikatsioonide rajamisel on sellega arvestatud. Ka saab tootmise kasvamisel ehitada kõrvale teise sama suure tehasehoone, ning vajadusel plokkide kaupa (näiteks kõigepealt ainult valmistoodangu ladu).

Mitme vooruga hange

Sama hoolikalt kui projekteerijat ja ehitajat, valis Chemi-Pharm ka ehitusjärelevalvet. Kohtuti paljudega, lõpuks otsutati Telora kasuks. Ja saadi just seda, mida oodati: omanikujärelevalve mitte ei jälginud ainult ehituse käiku, vaid tegi palju enamat - esindas omanikke, aitas kaasa mõelda.

Ning pärast mitmevoorulist hanget, mille vältel pilt uuest tehasest üha kristalliseerus, valiti ehitajaks mitme võrdselt hea pakkumise seast Maru Ehitus. Sest nad olid juba esmast pakkumist tehes olnud väga abivalmid ning loonud usaldusliku suhte, mis kestis ehituse valmimiseni.

Et Chemi-Pharm osales samal ajal üle-Euroopalises väikeste tehaste robotiseerimise pilootprojektis, oli neil suurepärane võimalus 3D mudeli abil sentimeetri täpsusega uus tehas läbi mängida, kuidas liiguvad inimesed ja tooraine, kuidas liiguvad kaubad, kus on tootmisiinid ja kus jooksevad torud ja juhtmed.

Virtuaalreaalsusprillide abil käidi läbi kogu hoone juba siis, kui vaid neil seina püsti olid. VR-prillidega hoonet läbi käies olid 3D mudelisse paigutatud nii tootmisliinid ja isegi prügikastid. See aitas kogu tootmisprotsessi visualiseerida ning avastada kahtlased kohad.

Artikli autor: Taivo Paju, kaasautor

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077