Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusspidomeeter: ettevõtjate optimism on raugemas
Tööandjate Majandusspidomeetri näit 2018 teises kvartalis langes 79-lt kilomeetrilt tunnis 78-ni. Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes andis piduripedaali järele, vähenes teiselt poolt ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes, teatas liit.
Konkreetsemalt hinnati esimesest kvartalist madalamalt müügimahtu (va ehitus), väljavaateid hinnatõusule ja töötajate palkamisele. Kokkuvõttes nähakse siiski, et hinnad pigem tõusevad või jäävad samale tasemele kui langevad ja ka uute töötajate leidmiseks nähakse jätkuvalt vaeva. Suurimaks majandusarengu takistuseks peetaksegi oskustööliste puudust, vähest innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning valitsuse majanduspoliitikat.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas neutraalsete hinnangute osakaal valitsuse majanduspoliitika suhtes 36,6%-lt 50%-le. Selle võrra vähenes negatiivsete hinnangute osakaal. Endiselt on 48% ettevõtjatest valitsuspoliitikaga rahulolematud ja vaid 2% rahul. Neutraalsete hinnangute kasvu võis tingida mitmete negatiivse mõjuga otsuseid tasakaalustav energiamahukate tootmisettevõtete elektri- ja maagaasiaktsiisimäära vähendamine ning see, et uusi makse riigieelarvestrateegiaga ette ei nähtud.
Tööjõupuudusega pole tegeletud
Järgmises kvartalis võib negatiivseid hinnanguid olla jälle rohkem, kuna valitsus on kooskõlastusringile saatnud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse, mis paneks tööandjale uue kohustuse maksta kindlustusmakseid juhuks, kui töötajaga peaks tööl olles juhtuma õnnetus.
Kui tööõnnetuskindlustus potentsiaalselt tõstaks tööjõukulusid, siis endiselt ei ole midagi tehtud tööjõupuuduse probleemi leevendamiseks, kuigi just see on hetkel tööandjate jaoks suurim probleem.
Elektriaktsiisi vähendamisest üksi ei piisa
Ka kauaoodatud energiamahukate ettevõtete elektri ja maagaasiaktsiisimäära vähendamisest ei piisa ettevõtjate hinnangul energiahinna konkurentsivõimeliseks muutmiseks naaberriikidega võrreldes. Nimelt energiaintensiivsuse kriteerium on seatud väga kõrgele, mistõttu kvalifitseeruvad madalamatele aktsiisimääradele vaid üksikud ettevõtted.
Elektriaktsiisi vähendamisest üksi ei piisaks ka seetõttu, et võrgutasude ja taastuvenergiatasude osaakaal elektrihinnas on isegi suurem. Näiteks võrgutasud moodustavad elektrihinnast ca kolmandiku, elektriaktsiis vaid alla 5%. Seega tuleks alandada energiaintensiivsuse kriteeriume nii juba vastu võetud elektriaktsiisi kui alles kooskõlastamisringil käinud maagaasi aktsiisivähendamise eelnõu puhul ning töötada ka võrgutasude ja taastuvenergiatasu vähendamise nimel, et energiahinnad oleksid suurtarbija jaoks naaberriikidega konkurentsivõimelised. Praegu on isegi Soomes ja Rootsis energiaintensiivse tööstuse jaoks elektrihind märksa madalam. Maagaasi hind on äritarbijale madalam nt Lätis, Leedus ja Poolas.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele