Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi ja Jaapani kaubandusleppest võidab enim toidutööstus
Euroopa Liidu ja Jaapani kaubanduslepe kaotab 15 aasta jooksul lõviosa tollitariife. Eesti poolel võidab enim toiduainetööstus, masinatööstus ootab veel oma aega.
Möödunud teisipäeval Tokyos andsid kaubandusleppele allkirja Euroopa Ülemnõukogu eesistuja Donald Tusk ja Jaapani peaminister Shinzo Abe. Nüüd peavad parlamendid selle kava ratifitseerima.
Eestil on kaubateede avanemisest võita mõndagi – geograafiliselt kauge saareriigiga on meil sarnasusi rohkem kui esialgu paistab.
„Tihti ei sünni leppeid, kus võitjaks on põllumajandussektor. Kuid nüüd see juhtus! Uus lepe tähendab meile väga palju, oleme seeda oodanud pikisilmi,“ sõnas Jaapanisse Eesti juustu eksportiva piimandusühistu E-Piim juhataja Jaanus Murakas.
Muraka sõnul saavad Eesti piimafarmerid nüüd suurema kindlusega tulevikku vaadata. Kindlasti suurendab vabakaubanduslepe seni hapra piimandussektori vastupanuvõimet kriisidele.
PRFoodsi tegevjuht Indrek Kasela sõnul leidis, et talle pole tariifid Jaapanis äri ajamiseks kunagi takistuseks olnud. Tänu Põhjamaade-armastusele otsivad jaapanlased ise aktiivselt turustuskanaleid. Seega ei saa väita, et tegu oleks meile eksootilise turuga.
„Eesti tootjad on pigem ise laisad ja ootavad, et keegi nende eest töö ära teeks,“ leidis Kasela.
EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane lisas, et ITC (International Trade Center) uuringute ja statistika põhjal on Eestil suur täitmata ekspordipotentsiaal masinatööstuse sektoris. Toiduainetööstuselgi on veel arenguruumi. „Viimase puhul on hetkel tariifid väga kõrged. Võrdlemisi hästi läheb puidusektoril,“ märkis Rebane.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele