Autor: Lennart Käämer • 30. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud teisipäeval Tokyos andsid kaubandusleppele allkirja Euroopa Ülemnõukogu eesistuja Donald Tusk ja Jaapani peaminister Shinzo Abe. Nüüd peavad parlamendid selle kava ratifitseerima.

Eestil on kaubateede avanemisest võita mõndagi – geograafiliselt kauge saareriigiga on meil sarnasusi rohkem kui esialgu paistab.

„Tihti ei sünni leppeid, kus võitjaks on põllumajandussektor. Kuid nüüd see juhtus! Uus lepe tähendab meile väga palju, oleme seeda oodanud pikisilmi,“ sõnas Jaapanisse Eesti juustu eksportiva piimandusühistu E-Piim juhataja Jaanus Murakas.

Muraka sõnul saavad Eesti piimafarmerid nüüd suurema kindlusega tulevikku vaadata. Kindlasti suurendab vabakaubanduslepe seni hapra piimandussektori vastupanuvõimet kriisidele.

PRFoodsi tegevjuht Indrek Kasela sõnul leidis, et talle pole tariifid Jaapanis äri ajamiseks kunagi takistuseks olnud. Tänu Põhjamaade-armastusele otsivad jaapanlased ise aktiivselt turustuskanaleid. Seega ei saa väita, et tegu oleks meile eksootilise turuga.

„Eesti tootjad on pigem ise laisad ja ootavad, et keegi nende eest töö ära teeks,“ leidis Kasela.

EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane lisas, et ITC (International Trade Center) uuringute ja statistika põhjal on Eestil suur täitmata ekspordipotentsiaal masinatööstuse sektoris. Toiduainetööstuselgi on veel arenguruumi. „Viimase puhul on hetkel tariifid väga kõrged. Võrdlemisi hästi läheb puidusektoril,“ märkis Rebane.

Loe pikemalt Äripäevast.