Käesolev aasta saab igasugusele teenusepakkujale ja tootjale olema erakordselt hea aasta, sest töötajate sissetulekud kasvavad, ütles Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai täna toimuval toidutööstuse aastakonverentsil.

- Rasmus Kattai
- Foto: Eesti Pank
Rasmus Kattai rääkis konverentsil peetud ettekandes, et prognoosimine on viimasel ajal muutunud keeruliseks ja seejuures ei saa enam ammu piirduda vaid majandusprotsesside analüüsimisega, sest majandus on viimasel ajal tihedalt põimunud poliitikaga. "Meenutame näiteks USA hiljutisi sanktsioone, mille tulemusel muutus rubla kurss ja mille mõju Venemaa majandusele on suur," tõi Kattai näiteks.
"On tulnud esimesi märke selle kohta, et Euroopa majandus on jõudnud küpsesse seisu ja järgneb kasvu aeglustumine. Selle aasta esimestel kuudel on näha, et ostujuhtide indeks on võtnud suuna allapoole," rääkis Kattai ja lisas, et ka Euroopa vedur Saksamaa on kasvu aeglustamas.
Tootjatele ja teenusepakkujatele on Kattail aga häid uudiseid, sest tänavune aasta tõotab tulla väga hea. "See aasta saab igasugusele teenusepakkujale ja tootjale olema erakordselt hea, sest töötajate sissetulekud kasvavad - palk kasvab, muud tulud kasvavad ja valitsus annab siin juurde ka oma tulumaksureformiga," ütles ta ja lisas, et majapidamiste jooksva sissetuleku kasv on käesoleval aastal 9%, mis on erakordselt suur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis saab aga aastatel 2019-2020? "Järgmised kaks aastat toovad endaga kaasa oluliselt väiksema tulude kasvu. Nii et kui mõelda oma toodete müügile, siis käesolev aasta on kuldaeg," märkis Kattai.
"Kõik see, mida me näeme Eesti majanduses ja mujal toimumas, viitab sellele, et majanduskasv saab üksnes raugeda," jätkas Kattai. "Enamik analüüsimajasid prognoosivad meie peamistele kaubanduspartneritele kasvu aeglustumist."
NB! Jälgi toiduainetööstuse aastakonverentsi otseülekannet
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.