Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis märtsis Iru, Paide ja Valka elektrijaamas kokku 109 gigavatt-tundi soojust, kasvatades eelmise aasta sama ajaga võrreldes toodangut tervelt 59%.

- Aavo Kärmas
- Foto: Raul Mee
Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et märtsis toodeti sama palju soojust kui veebruaris. „Peamine suure soojatootmise põhjus on mõistagi jahe ilm, mis meil märtsis valitses. Keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel üle 2 kraadi normist madalam. Soojuse toodang kasvas nii Iru, Paide kui Valka elektrijaamas,“ rääkis Kärmas.
Enefit Greeni juht lisas, et kõige suurema panuse märtsikuu toodangusse andis Iru elektrijaamas gaasist toodetud soojus. Veebruari lõpus käivitatud Iru elektrijaama gaasil töötav energiaplokk tootis ligi 9 päevaga kokku 36 gigavatt-tundi soojust ja 16 gigavatt-tundi elektrit. Lisaks on Iru elektrijaamas gaasil töötavad veesoojenduskatlad.
Enefit Greeni soojuse toodang kasvas ka võrdluses 2017. aasta esimese kvartaliga. Kui 2017. aasta esimese kolme kuuga toodeti 266 gigavatt-tundi soojust, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis 306 gigavatt tundi ehk 15% rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Tipukoormuste katmiseks kasutatakse vajadusel kütusena ka gaasi ja kütteõli. Enefit Greeni suuremateks tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam.
Seotud lood
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.