• 10.04.18, 09:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enefit Greeni soojuse toodang kasvas märtsis 59%

Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis märtsis Iru, Paide ja Valka elektrijaamas kokku 109 gigavatt-tundi soojust, kasvatades eelmise aasta sama ajaga võrreldes toodangut tervelt 59%.
Aavo Kärmas
  • Aavo Kärmas
  • Foto: Raul Mee
Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et märtsis toodeti sama palju soojust kui veebruaris. „Peamine suure soojatootmise põhjus on mõistagi jahe ilm, mis meil märtsis valitses. Keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel üle 2 kraadi normist madalam. Soojuse toodang kasvas nii Iru, Paide kui Valka elektrijaamas,“ rääkis Kärmas.
Enefit Greeni juht lisas, et kõige suurema panuse märtsikuu toodangusse andis Iru elektrijaamas gaasist toodetud soojus. Veebruari lõpus käivitatud Iru elektrijaama gaasil töötav energiaplokk tootis ligi 9 päevaga kokku 36 gigavatt-tundi soojust ja 16 gigavatt-tundi elektrit. Lisaks on Iru elektrijaamas gaasil töötavad veesoojenduskatlad.
Enefit Greeni soojuse toodang kasvas ka võrdluses 2017. aasta esimese kvartaliga. Kui 2017. aasta esimese kolme kuuga toodeti 266 gigavatt-tundi soojust, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis 306 gigavatt tundi ehk 15% rohkem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Tipukoormuste katmiseks kasutatakse vajadusel kütusena ka gaasi ja kütteõli. Enefit Greeni suuremateks tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele