Venekeelne kutseõpe jahutaks kvoodiiha

“Kui mõtleme, et Eesti elanikkond vananeb väga kiiresti ning tööjõupuudus muutub iga aastaga aina suuremaks probleemiks, ei tohi me tervet kihti oma enda elanikkonnast maha kanda,” oli Saku Metall Allhanke Tehas ASi juht Rain Johanson veendunud kohaliku venekeelse tööjõu suurema kaasamise vajalikkuses, kirjutab Äripäev. 

Vastasel juhul võime tema sõnul jõuda punkti, kus inimestel on pensionieani vähemalt 15 aastat elada, kuid tööd neile pakkuda ei ole.

Narvas asuv terasetootja Fortaco Estonia OÜ personalijuhi Svetlana Smirnova hinnangul annab kutseharidus tööturul arvestatava ja kindla positsiooni. Tõestuseks õppekeskuste konkurents, kus sõltuvalt erialast võib ühele kohale kandideerida lausa neli inimest. Selle kõrvalt rihib kutseharidust üha enam täiskasvanuid, seejuures kõrgharidusega inimesi. Kas kutsekoolide pakutavad oskused ja teadmised ka tööturu tegelike vajadustega sama sammu marsivad, on muidugi järelemõtlemise koht, sest siin ilmnevad mõningased raskused.

„Mitte kõik tööandjate nõutud erialad pole kutsestandarditega kaetud. Vahel pole nende taotluste alusel ka võimalik õppekavasid koostada. Kutseõppesüsteem ei ole ka nii paindlik, et saaks tööandjate muutunud nõudmistele piisavalt kiiresti reageerida. Tööandjatel on vaja spetsialiste kohe, kuid õppeprogrammid ei võimalda sedavõrd lühikest väljaõpet,“ nentis Smirnova.

Tema sõnul väärib viimane probleem lahkamist mitte ainult vene-, vaid ka eestikeelse kutsehariduse kontekstis. See on terve Eesti küsimus, kuivõrd suudavad meie kutseharidus ja kohalik tööjõud ise tööturu vajadusi rahuldada.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Lennart Käämer, Äripäev