Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venekeelne kutseõpe jahutaks kvoodiiha
Enne kui hakata sisserände kvoote kaotama, et tuua ukrainlasi-valgevenelasi appi atra hoidma, võiks üle vaadata kohalike venekeelsete elanike jõudeoleku. Ettevõtjates näikse välgatanud lootusekiir – potentsiaali on. Kuid täiend- ja ümberõpe ei kujune kergeks.
“Kui mõtleme, et Eesti elanikkond vananeb väga kiiresti ning tööjõupuudus muutub iga aastaga aina suuremaks probleemiks, ei tohi me tervet kihti oma enda elanikkonnast maha kanda,” oli Saku Metall Allhanke Tehas ASi juht Rain Johanson veendunud kohaliku venekeelse tööjõu suurema kaasamise vajalikkuses, kirjutab Äripäev.
Vastasel juhul võime tema sõnul jõuda punkti, kus inimestel on pensionieani vähemalt 15 aastat elada, kuid tööd neile pakkuda ei ole.
Narvas asuv terasetootja Fortaco Estonia OÜ personalijuhi Svetlana Smirnova hinnangul annab kutseharidus tööturul arvestatava ja kindla positsiooni. Tõestuseks õppekeskuste konkurents, kus sõltuvalt erialast võib ühele kohale kandideerida lausa neli inimest. Selle kõrvalt rihib kutseharidust üha enam täiskasvanuid, seejuures kõrgharidusega inimesi. Kas kutsekoolide pakutavad oskused ja teadmised ka tööturu tegelike vajadustega sama sammu marsivad, on muidugi järelemõtlemise koht, sest siin ilmnevad mõningased raskused.
„Mitte kõik tööandjate nõutud erialad pole kutsestandarditega kaetud. Vahel pole nende taotluste alusel ka võimalik õppekavasid koostada. Kutseõppesüsteem ei ole ka nii paindlik, et saaks tööandjate muutunud nõudmistele piisavalt kiiresti reageerida. Tööandjatel on vaja spetsialiste kohe, kuid õppeprogrammid ei võimalda sedavõrd lühikest väljaõpet,“ nentis Smirnova.
Tema sõnul väärib viimane probleem lahkamist mitte ainult vene-, vaid ka eestikeelse kutsehariduse kontekstis. See on terve Eesti küsimus, kuivõrd suudavad meie kutseharidus ja kohalik tööjõud ise tööturu vajadusi rahuldada.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Lennart Käämer, Äripäev
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele