Täna arutab riigikogu keskkonnakomisjon huvigruppidelt saadetud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuid.

- Prügimägi.
- Foto: Terje Lepp
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra loetles üles arutusele tulevad põhiteemad: kes on tootja, mis on tootja põhikohustused, pakendiorganisatsiooni tegevusluba, probleemtootja kohustused, kollektiivne vastutus probleemjäätmete eest, probleemtoodete tootja rahalise tagatise suurus jm.
Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi jäätmeid senisest enam sortima, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama.
Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänasele komisjoni istungile on kutsutud Ekogaisma Eesti OÜ, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.