Rootsi elektroonikafirma Ericsson teenis neljandas kvartalis oodatust suurema kahjumi ning ootab Hiina turult jätkuvat langust, mis tähendab, et kiiret paranemist pole loota.

- Ericsson.
- Foto: Meeli Küttim
Kehvade tulemuste tasa tegemiseks on elektroonikafirma ulatuslikult kulusid kärpinud ning vahetanud välja ka tippjuhtkonna. Näiteks neljandas kvartalis vallandas ettevõte 10 000 töötajat.
Ericssoni kvartalikahjum süvenes 19,8 miljardi krooni ehk pisut enam kui 2 miljardi euroni. Aasta varem oli miinust vaid 280 miljonit krooni. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid aga 17,3 miljardiga piirduvat kahjumit.
Brutokasumi marginaal, kui jätta kõrvale restruktureerimiskulud, oli 30 protsenti ehk umbes sama palju kui kolmandas kvartalis. Ettevõte on seadnud sihi saavutada 2020. aastaks 37–39protsendine marginaal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ericssoni on surve alla pannud konkurendid,, sealhulgas Hiina Huawei ja Soome Nokia. Samuti on firma tulemused areneva majandusega riikides nõrgad ning suurt rolli mängivad ka telekomifirmade väiksemad kulutused – suurem rahakulutamine algab alles paari aasta pärast, kui telekomiettevõtted hakkavad 5G-tehnoloogiasse investeerima.
Samas märkis Ericsson, et on paaris võtmetähtsusega valdkonnas on oodata paremaid tulemusi. Näiteks raadioseadmete müük peaks 2018. aastal langema vaid 2 protsenti, samas kui enne oodati languseks 8 protsenti.
Firma aktsiad kukkusid Stockholmi börsil siiski korralikult, käies ära ka 50,64 krooni juures, mis on 9 protsenti eilsest madalam tase ning kahe ja poole kuu madalaim tulemus. Hiljuti on elektroonikafirma aktsia veidi kosuma hakanud.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?