Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ericsson tegi oodatust suurema miinuse
Rootsi elektroonikafirma Ericsson teenis neljandas kvartalis oodatust suurema kahjumi ning ootab Hiina turult jätkuvat langust, mis tähendab, et kiiret paranemist pole loota.
Ericsson.
Foto: Meeli Küttim
Kehvade tulemuste tasa tegemiseks on elektroonikafirma ulatuslikult kulusid kärpinud ning vahetanud välja ka tippjuhtkonna. Näiteks neljandas kvartalis vallandas ettevõte 10 000 töötajat.
Ericssoni kvartalikahjum süvenes 19,8 miljardi krooni ehk pisut enam kui 2 miljardi euroni. Aasta varem oli miinust vaid 280 miljonit krooni. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid aga 17,3 miljardiga piirduvat kahjumit.
Brutokasumi marginaal, kui jätta kõrvale restruktureerimiskulud, oli 30 protsenti ehk umbes sama palju kui kolmandas kvartalis. Ettevõte on seadnud sihi saavutada 2020. aastaks 37–39protsendine marginaal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ericssoni on surve alla pannud konkurendid,, sealhulgas Hiina Huawei ja Soome Nokia. Samuti on firma tulemused areneva majandusega riikides nõrgad ning suurt rolli mängivad ka telekomifirmade väiksemad kulutused – suurem rahakulutamine algab alles paari aasta pärast, kui telekomiettevõtted hakkavad 5G-tehnoloogiasse investeerima.
Samas märkis Ericsson, et on paaris võtmetähtsusega valdkonnas on oodata paremaid tulemusi. Näiteks raadioseadmete müük peaks 2018. aastal langema vaid 2 protsenti, samas kui enne oodati languseks 8 protsenti.
Firma aktsiad kukkusid Stockholmi börsil siiski korralikult, käies ära ka 50,64 krooni juures, mis on 9 protsenti eilsest madalam tase ning kahe ja poole kuu madalaim tulemus. Hiljuti on elektroonikafirma aktsia veidi kosuma hakanud.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.