Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsades kuulutati välja eriolukord
Metsandussektor ei eelda finantsilist tuge tekkinud olukorras, küll aga riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale.
„Meie soov ei ole küsida riigilt finantsabi metsandussektorile ning me ei eelda, et erakorraline olukord annab iga lepingu puhul õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta, kuigi mõnega võib see isegi nii olla. Küll aga ootame eri lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada," kommenteeris Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link pressiteates.
“Tänastes märgades ilmastikuoludes aktiivne metsamajandmine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga. Olukord on eriti keeruline metsast palka saavate inimeste jaoks. Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veelgi raskemaks kujuneda," sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Marek Kase.
Eelkõige oodatakse mõistmist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, EL toetusi menetlevatelt asutustelt ning sektori enda osapooltelt. Samuti paluvad liidud riigipoolset kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.
Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas. Nimetatud olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.
Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5% Eesti SKP-st, tootes riigikassasse aastas Teadus- ja Haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandjaks ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.
Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid, tööstust jne. Pöördumisega kutsutkase kõiki osapooli üles mõistvale suhtumisele erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämiste puhul.
Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.
Seotud lood
Metsa töötlemise märgades oludes katkemise tõttu on tekkinud võimalus turbatootjatel, mis saavad nüüd koostootmisjaamadesse oma toodet pakkuda.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele