Kuigi kodumaine gaasiturg on aastaid olnud langustrendis, ei näi olukord sektori juhtidele siiski lootusetu, selgus 1. detsembril toimunud energia aastakonverentsil.

- Maria Helbling, Margus Kaasik ja Kalle Kilk nõustuvad, et riigi pendeldamine gaasiaktsiisiga on tekitanud parajat peavalu.
- Foto: Raul Mee
Ühe teemana puudutati energia aastakonverentsil ka gaasiaktsiisi.
Palju kisa ja kära tekitanud vangerdused ja ümbervangerdused riikliku aktsiisipoliitikaga teevad ka ettevõtjatele tuska. „Riigi otsused gaasiaktsiise tõsta tunduvad tulevat ja ka minevat päris kiiresti. Heitlikkus ei aita kindlasti sektori arengule kaasa,“ möönis Alexela Energia juhatuse esimees Maria Helbling.
Küll aga leidis ta, et siiski on maagaasi aktsiis veel absoluutnumbrites suhteliselt madal. See info aga ei pruugi jõuda avalikkuseni. „Klient loeb ajalehes pealkirja, mis ütleb, et aktsiis tõuseb järgmised X aastat. See tekitab paratamatult ebakindluse fooni,“ illustreeris Helbling.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik tõi välja, et tema arvates on aktsiisi mõju kliimapoliitika ja teiste suuremate tegurite kõrval gaasi tarbimisele seni võrdlemisi väike. „Meie aga kindlasti pooldame sellist energia maksustamispoliitikat nagu riigil oli. Loodame, et varem või hiljem läheb riik mõistlikule rajale tagasi. Kui ta tahab aktsiise tõsta, tehku seda läbipaistvalt ja võrdselt,“ leidis Kaasik.
Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Kalle Kilk täiendas eelkõnelejaid tähelepanekuga, et iga otsust langetades peaks riigil olema selge, mida see endaga toob. Ta möönis, et talle on jäänud mulje, nagu poleks otsuste taga olev analüütiline protsess just kõige põhjalikum.
Energia aastakonverents 2017 toimus 1. detsembril ja seda korraldasid Äripäev, Tööstusuudised.ee ja Advokaadibüroo Cobalt.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Viimaste aastate sündmused Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas näitavad, et julgeolekukeskkond muutub kiiresti ning selle mõju ettevõtlusele ei ole enam teoreetiline. Kuidas mõjutavad ettevõtteid hübriidrünnakud, tarneahela katkestused, drooniintsidendid või poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud? Mille vastu on ettevõte tegelikult kindlustatud ja millised riskid võivad jääda täielikult katmata?