Sündmus
“Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain”Rahvusvaheline tehnoloogia valdkonna konverentsToimus 24.–25. oktoobril 2017 Tallinna Tehnikaülikoolis.Peateema oli uute digioskuste, koolitusprogrammide, tehnoloogiaalase teaduskoostöö ja ressursisäästlike mudelite abil suurema lisandväärtuse loomine.Keskenduti ka 2021. aastal algava uue rahastusperioodi teadus- ja arendussuundade prioriteetidele.Korraldasid Tallinna Tehnikaülikool, DIMECC, EFFRA, IMECC, Innovate UK, Manufuture EU, Euroopa Komisjon ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Tööstus 4.0-ga kaasnevad paratamatult muudatused firma protsessides ning töö teostuses. “Tänu digitaliseerimisele kasvab ettevõtete võimalus leida uusi kliente ning pakkuda uusi teenuseid. See on eriti oluline väikese kapitalimahukusega ettevõtetele, kellel on nüüd kergem tooteid ja teenuseid rahvusvahelisel turul pakkuda,” ütleb Ricken ja lisab, et targematele seadmetele üleminek on pikk protsess ja eelnevalt on vaja ka digitaliseerimisse investeerida.
Töökohad pole ohus
Digitaliseerimise ja automatiseerimisega kaob teatud juhtudel vajadus inimese järele, kuid Ricken selles probleemi. “Töökohad ei kao, sest endiselt on vaja inimesi, kes jälgiks tarkade seadmete tööd, planeeriks ning projekteeriks tööstuse kulgu ettevõttesiseselt.”
“Tööstus 3.0 töötajat võib nimetada nn teadmiste töötajaks, kellelt oodati laialdasi teadmisi IT- ja teadusvaldkondades. Tööstus 4.0 vajab aga töötajat, keda ma nimetaksin loovaks suhtlejaks,” arutleb Ricken. Digitaliseerimisega kaasneb vajadus loovate inimeste järele, sest selles valdkonnas ei ole targad seadmed alati abiks. Kuigi nõudlus programmeerimisteadmiste järele ei ole kuhugi kadunud, otsivad Euroopa ettevõtted nüüd inimesi, kes mõtleksid väljaspool raame ning suudaksid vabalt suhelda teiste ettevõtete esindajatega et arendada koostööd.
Ülesannete asemel loovus
“Digitaliseerimine toob kaasa uut tüüpi väärtused, millele ettevõtted rohkem tähelepanu hakkavad pöörama,” usub Ricken.
Kui eelnevalt oli tähtis ettevõttesisene hierarhia, mille puhul eksisteeris kindlalt paika pandud ahel ülemusest töötajateni, keskendutakse nüüd enam nii oma töötajate tiimitööle kui partnerite tiimitööle. Säärane muutus on seotud muudatustega töökohtade ülesehituses. “Kuna lihtsamad ja nn automaatsed tööülesanded võtavad enda peale targad seadmed, asenduvad töötajate endised ülesanded, sealhulgas tehingud ning protseduuri jälgimine keerulisemate loovate väljakutsetega,” selgitab Ricken. Sellest tulenebki kasvav vajadus tiimitöö järele, sest uut tüüpi väljakutseid on lihtsam ja produktiivsem lahendada kollektiivselt.
Albrecht Ricken leiab, et tööstusrevolutsiooniga kaasnevad plussid, eriti toorme kulu vähenemine, otsustusprotsesside lühenemine ning tootmise paindlikkuse ja efektsiivsuse tõus kaaluvad üles teatud ebamugavused, mis kaasnevad uut tüüpi töökohtade ja väärtuste kujundamisega. Tööstusel on vaatamata uutele seadmetele ja robotite kasutuselevõtule endiselt vaja laialdase teadmistepagasiga töötajaid, kelle kriitiline mõtlemine ning oskus erinevaid olukordi kiiresti analüüsida on praegusel muutuste ajal tähtsam kui kunagi varem.
Autor: Elisa Liiv, kaasautor
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.