Pärnu külje alla nelja jalgpalliväljaku suurust vineeritootmistehast rajava Metsä Woodi juhi Esa Kaikkoneni sõnul hakkab tehas aastas 40 miljoni euro eest vineeri eksportima.
- Esa Kaikkonen. Foto: Andras Kralla
Aastas 50 000 kuupmeetri tootmiseks plaanib firma 2019. aasta lõpuks palgata 200 töötajat, 190 neist otseselt tootmisesse. „See saab olema Kaarli (tehase juht Kaarel Tali – toim) suurimaks peavaluks,“ muigas Kaikkonen, vastates Eesti tööjõupuudust käsitlevale küsimusele.
Siiski on ettevõtte tegevjuhi sõnul selge siht tööle palgata Eesti inimesi. Töötajate leidmisel vaadatakse ka maakonnapiiridest kaugemale. „Üritame motiveerida inimesi Ida-Eestist siia kolima. Teame, et seal võib olla palju töötuid tööstuskogemusega inimesi,“ tõdes Kaikkonen.
Valmiva tehase juhi Kaarel Tali sõnul nii-öelda valmis tööjõudu nad leida ei looda, vaid peavad hakkama välja koolitama. Kaikkoneni sõnul ootavad nad kandidaatidelt eelkõige huvi tootmises töötamise vastu.
Nurgakivi asetatakse 29 000ruutmeetrisele hoonele 23. augustil. Kokku investeerib Soome vineeritootja tehasehoonesse 55 miljonit eurot. 14 miljonit sellest läheb tehast rajavale Nordeconile.
Täisvõimusel ehk kuuel päeval nädalas kolmes vahetuses hakkab tehas töötama 2019. aasta detsembris. Pärnus hakkab paiknema tootmisahela viimane faas – Soomest Äänekoskist veetakse Pärnusse spooniplaadid, mis lähevad suvepealinnas liimimisele, pressimisele, saagimisele jne, misjärel veokid need Euroopasse klientidele edasi viivad.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Digitaliseerimiseta ei püsi ettevõte pikemas perspektiivis konkurentsis. Metsä Woodi Pärnu tehas on selles osas eesrindlik ja praktiliselt kogu informatsioon materjalivoogudest liigub digitaalselt, ütleb Metsä Woodi Pärnu tehase juht Kaarel Tali.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Hetkel kuum
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Tagasi Tööstusuudised esilehele