Viimasel ajal on esinenud mitmeid juhtumeid, kus tootja on märkinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab Äripäeva erileht Ehitus.
Tavapärases mõistes ehitustoodete praaki – pragunenud või muul moel kahjustatud tooteid esineb tehnilise järelevalve ameti peadirektori Kaur Kajaki sõnul harva. Küll aga on ameti sõnul viimasel ajal olnud juhtumeid, kus tootja on markeerinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab erileht
Ehitus. Põhjuseks võib olla tootja soov saavutada ülitäpselt ja ilma tugevusvaruta standardis määratud tulemust, mis võib kaasa tuua toote omaduste halvenemise.
Selliseid juhtumeid pole Kajaki sõnul küll ülemäära palju, kuid see võib tähendada kliendi petmist ja ohuallikat. Probleemi avastamine on keeruline, nõudes mitmeid sõltumatu pädeva asutuse katseid. Ettevõtjale toob see kaasa hulganisti sekeldusi nagu toote turustamiskeeld, tarbijale tekkinud kahju hüvitamine jne.
Tootja üritab klienti petta
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks on ette tulnud, et soojustusmaterjalid on madalama survetugevusega kui märgitud, räägib Kajak. Sellistel juhtudel on materjaliga pealtnäha kõik korras, aga katsetades ja hinnates võib selguda, et tootja on omadused kas tahtlikult või tahtmatult tegelikkusest paremaks hinnanud.
Loe pikemalt erilehest
Ehitus.
Autor: Urve Kask
Seotud lood
Uute taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, kasvav võrgukoormus ja kõikuvad elektrihinnad sunnivad ettevõtteid otsima paindlikke, töökindlaid ja kasumlikke viise oma energiatarbimise juhtimiseks.