Liidud: maksudega eksperimenteerimine ei too loodetud jõukust

Kahjuks oleme pidanud tõdema, et Eesti riigi praegustel juhtidel ei ole kas soovi või tarkust mõista oma otsuste kaugeleulatuvamat mõju ning eesmärk on vaid antud lubaduste katteks riigieelarvesse raha leida. Lisaks tekitab pikaajalise maksupoliitilise strateegia puudumine ning pidevad meelemuutused nii ettevõtjates kui potentsiaalsetes investorites ebakindlust ja halvendab üldist majanduskeskkonda.

Nii audiitorfirmade Ernst&Young kui KPMG koostatud maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüside järeldused on ühesed – maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele: tootmisele, kaubandusele, logistikale, IT-le ja turismile. Positiivne lühiajaline mõju avaldub läbi maksulaekumiste vaid riigisektorile endale. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla ka kogu riigitulude vaates negatiivne.

Maksuspetsialistide hinnangul on maksumuudatustel negatiivne mõju nii investeeringutele,  ettevõtjate konkurentsivõimele kui ekspordile. Maksupaketi pikaajaline mõju viib laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini. Näiteks maksumuudatuste mõjul prognoositakse ainuüksi toiduainetööstuse sektoris 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

Olulise aspektina toob Ernst&Young välja maksupaketi mõju toiduainete hinnatõusudele, mis lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi. See aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele.

Nende analüüside pinnalt väidame, et Eesti on ka järgnevatel aastatel ühe suurima inflatsiooniga riike Euroopa Liidus. 

Kavandatava maksupaketi põhjendusteks on toodud, et praegused süsteemid kas ei toimi või on vaja muuta inimeste tarbimisharjumusi. Leiame, et neid probleeme ja puuduoleva raha kättesaamist saab lahendada palju lihtsamalt ja vähem valulikumalt meie ettevõtluskeskkonnale:

Nii nagu tänaseks on loobutud panditulumaksu kehtestamise plaanist, tuleks loobuda ka uuest pakendiaktsiisist, sest see koormab täiendavalt ausaid ettevõtteid ega lahenda ebaausate ja pakendeid mitte deklareerivate või aladeklareerivate ettevõtete probleemi. Uue maksu asemel tuleks tõhustada keskkonnainspektsiooni ja maksu- ja tolliameti kontrollimeetodeid.

Teavitustöö aitaks vältida kõiki eelpool nimetatud makse. Tuleks tõsta nii ettevõtjate teadlikkust pakendite käitlemisega seotud kohustustest, kui tarbijate teadlikkust keskkonnahoidlike pakendite eelistest.