Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ruth Oltjer: rapsimine hirmutab ettevõtjaid
Oltjer ütles riigikogus Eesti majanduse tulevikuarutelul, et ettevõtjale on riigi seisukohast kõige olulisem toetava majanduskeskkonna kujundamine ning pikema visiooni olemasolu. Ettekandes püstitas Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ka ootused parlamendile, et seadused looks eelduse ausaks konkurentsiks ning teatud sektoreid ei eelistataks.
„Ettevõtja jaoks on kõige hirmutavam maksudega rapsimine, mis küll ühelt poolt toob tulu eelarvesse, aga mille administreerimine muutub niivõrd keeruliseks ja kalliks, et lõpptulemus on ettevõtja silmis küsitav. Kas siin ei oleks kergem tõsta lihtsamini administreeritavaid ja kokku kogutavaid makse?“ küsis ta.
„Läbi mõtlemata otsused on kallid ja kulutavad ressurssi nii avalikus kui erasektoris. Halvad näited on madalapalgaliste tulumaksu tagasimaksed ja kehtima hakkav ülikeeruline üksikisiku tulu maksustamise süsteem,“ lisas Oltjer pressiteate vahendusel.
Olukorras, kus Eesti arengut toetab Euroopa Liit märkimisväärselt suurte summadega, on Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme hinnangul riigi reservide kasutusele võtmine ebamõistlik. „Pigem soovin näha, milline plaan on riigil, kui Euroopa toetusrahad vähenevad või hoopis kaovad. Siis võib olla õige aeg reservide kasutusele võtuks, et muutunud olukorraga kohaneda,“ lausus ta.
Ettekande lõpetuseks tõi Oltjer välja neli ettepanekut, mida riik saab teha, et ettevõtted areneksid ja inimeste heaolu seeläbi kasvaks. Esiteks peaks tema silmis Eesti tegema sammu teadmusmahukama majanduse suunas.
„IKT on täiesti vältimatu ükskõik millise järgmise suure revolutsiooni ja ka kõikide teiste teadusalade jaoks. Olen seda juba varemalt välja öelnud, et ettevõtted, mis täna veel ei digitaliseeri oma tööstust, on juba rahvusvahelises mõttes maha jäänud, kui täna peaksime tegelema juba robootikaga,“ rõhutas Tartu Ülikooli nõukogu esimees.
Majanduse seisukohalt pole tema hinnangul oluline see, kui palju investeerib ettevõte teadus- ja arendustegevusesse, vaid see, kui palju õnnestub tänu uuendustele efektiivsemalt toota. „Teadus loob ülikoolihariduse aluse ja ühiskonna innovatsioonivõime, loob suure majandusliku mõjuga rakendusi, hoiab ära mittevajalikke kulusid ja kahjusid, ning on ühiskonnale otseses mõttes kasumlik,“ märkis Oltjer.
Eile esinesid riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Eesti majanduspoliitilised valikud – ohud ja võimalused ettevõtlusele“ ettekannetega Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, ettevõtte MOVE Guides asepresident Sten Tamkivi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige, Tartu Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tänavuses masina- ja metallitööstuse TOPis on BLRT Grupp 24. kohal.
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele