13. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastatel 2009–2014 kasvas Eesti toiduainetööstuse eksport jõudsalt. Ekspordikäive tõusis 347 miljonilt 591 miljonile eurole. Möödunud aasta lõpuks langes toiduainetööstuse ekspordikäive 519 miljonile eurole. Mis sellise kukkumise põhjustas?

Üks mõjutaja oli kindlasti Venemaa turu kadumine. Näiteks piimatööstuse eksport langes aastatel 2014–2016 koguni 119 korda – 16 miljonilt eurolt 134 000 eurole. Lisamõju annab toormehindade langus, kuid ka tootmismahud kahanevad sektoris juba teist aastat järjest. Meie naabrid ja Euroopa Liit tervikuna on aga samal perioodil mahtu hoopis suurendanud.

Töötleva tööstuse pronksmedalist

Toiduainetööstus moodustab ligikaudu 1,8% sisemajanduse kogutoodangust. Töötlevas tööstuses hoiab see puidu- ja metallitööstuse järel olulist kolmandat kohta. Toiduainetööstuse tähtsus tõuseb esile just kodumaise tooraine väärindamise kontekstis. Lisaks tavapärastele maitsvatele toodetele, mis meie toidulaual on, näeme kõik järjest rohkem tervislikkust rõhutavaid innovaatilisi tooteid. On need siis kasulikud bakterid, proteiinid, vitamiinid, kõrge lihasisaldus või muud valmistooted, mida osatakse hinnata ka Eesti piiridest tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht