Kui tootestandardid määravad kindlaks nõuded, millele tooted ja teenused peavad vastama, siis kvaliteedijuhtimissüsteemi standardid fikseerivad nõuded heale juhtimistavale.

- Süsteem sisaldab organisatsiooni struktuuri koos planeerimisega, protsessidega, ressurssidega ja dokumenteeritud teabega, mida kasutatakse kvaliteedi eesmärkide saavutamiseks.
- Foto: Raul Mee
Äripäeva poolt väljaantav Tootmise juhtimise käsiraamat on saanud uue peatüki, mis teeb täpse ülevaate kvaliteedijuhtimissüsteemist (KJS).
Kvaliteedijuhtimissüsteem on viis, kuidas organisatsioon juhib ja suunab tegevusi, mis on seotud (kas otseselt või kaudselt) tulemuste saavutamisega. Süsteem sisaldab organisatsiooni struktuuri koos planeerimisega, protsessidega, ressurssidega ja dokumenteeritud teabega, mida kasutatakse kvaliteedi eesmärkide saavutamiseks (näiteks selleks, et täita klientide ja huvipoolte nõudeid, parandada kvaliteedijuhtimissüsteemi või tooteid ja teenuseid).
Kvaliteedijuhtimissüsteemi standardeid ei tohi segi ajada tootestandarditega. Kui tootestandardid määravad kindlaks nõuded, millele tooted ja teenused peavad vastama, siis kvaliteedijuhtimissüsteemi standardid (eriti ISO 9001) fikseerivad nõuded heale juhtimistavale, et saavutada kvaliteet kindlale tootele või teenusele viitamata. Toote ja teenuse standardite, kvaliteedijuhtimissüsteemi standardite ja kvaliteedi parandamise meetodite kasutamise eesmärk on suurendada klientide rahulolu ja organisatsiooni konkurentsivõimet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kvaliteedijuhtimissüsteem ei tohi luua liigset bürokraatiat, paberitööd või vähest paindlikkust. Samuti ei tohi kvaliteedijuhtimissüsteem olla rahaliseks koormaks. Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise ja elujõulisena hoidmisega seotud kulusid tuleb käsitleda kui investeeringut. Igal organisatsioonil on toimiv juhtimisstruktuur ja see peaks olema aluseks, millele ehitada kvaliteedijuhtimissüsteem.
Äripäeva poolt väljaantav
Tootmise juhtimise käsiraamat on saanud uue peatüki "Kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001:2015". Tutvu käsiraamatuga lähemalt
SIIN.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.