Autor: Tööstusuudised.ee • 16. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav. Kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub kättesaamatus kauguses, teatas tööandjate keskliit. 

Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse.

Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid 3% tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul võib rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan, mis oli detsembrikuus, kui küsitlus läbi viidi, parajasti teemaks.

“Ideedena välja käidud senisest kiirem maagaasi aktsiisitõus, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine jm muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua,” kommenteeris Aron. “Ilmselt sõltub Tööandjate majandusspidomeetri järgmise kvartali näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.”

Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli Aroni sõnul ilmselt uue valitsuse plaan ehitada üürikortereid, renoveerida Linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid 9% ja rahulolematuid 37%.

Positiivne on, et 72% ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

KOMMENTAAR

Vastab Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS:

Kuidas tunnetate uue valitsuse senise tegevuse mõju investeerimisotsustele?

Investeerimisotsuseid (kui jutt käib suurematest otsustest) tehakse reeglina kaalutletult. Need otsused on mõeldud soovina pikemas perioodis tegevuskeskkonda ette näha. Tänane valitsus teeb lühiajalistest vajadustest tulenevaid majanduskeskkonda rikkuvaid otsuseid ning investeerimiskliimale positiivset mõju selles näha ei ole. Eks küsimus ole ka rohkem selles, et milliseid investeeringuid vajame. Välisinvestoritele on tänased valitsuse sõnumid ettevaatlikumaks tegevad. Varasemalt oli stabiilsus üks tugev argument. Valitsuse vahetudes tekkis ootus, et ettevõtluskeskkonda muudetakse paremaks. Hetkel märke sellest veel ei ole.

Mida on valitsus teinud hästi, mida halvasti?

Valitsus teeb tormakalt läbimõtlematuid otsuseid. See on negatiivne. Samas on nad ka ümber mõelnud, mis on positiivne. Olen ise täiskarsklane, kuid meie tervise- ja tööministri tegemistest ei saa vahel aru. Kõigi oma tegemistega oleme konkurentsis meie naaberriikidega. Eeskujul ja heal tahtel võib vahel olla vastupidine tulemus, kui meie lähinaabrid samasugust poliitikat ei viljele. Positiivsena tuleb muidugi välja tuua seda, et Eesti on hoolimata eeltoodust väga hea paik elamiseks.

Millised on Teie soovitused valitsusele lähikuude otsusteks?

Valitsusel tuleks aeg maha võtta ja teha tugev mõjuanalüüs oma senistele otsustele ja plaanitavatele otsustele. Valitsusel on mõistlik lauale tõsta plaan avaliku sektori kulude  riigieelarves realistlikumaks saamiseks. Täna on avalik sektor majandusele väga suureks koormaks läbi maksutõusude ja bürokraatia ning see mõjutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Sõnum on antud ka tööinimestele. Tööpanusele on lagi ette pandud läbi totra tulumaksupoliitika. Keerulisemaks ja kallimaks ehitatakse seeläbi arvestussüsteemid. Väga arusaamatu käitumine.