Enics Group on tänu tootmise digitaliseerimisele kokku hoidnud miljoneid eurosid, ütleb ettevõtte asepresident protsesside arenduse alal Kaur Andresson, kes esineb 2. ja 3. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Kaur Andresson
  • Kaur Andresson
  • Foto: Erakogu
Tööstus 4.0 on midagi, millest ettevõtjad aina enam räägivad. Millal Enics selle juurutamisega alustas ja millises staadiumis praegu olete?
Me ei ole teinud eraldi suurt projekti selle juurutamiseks. Umbes neli aastat tagasi alustasime tootmise digitaliseerimisega ja aastate jooksul oleme teinud projekte erinevates valdkondades. Algus oli suhteliselt aeglane, kuna standardlahendusi siis ei olnud ja kõik oli vaja ise välja mõelda ning üles ehitada.
Praeguseks hetkeks on juba tulnud turule teenusepakkujad, kelle käest saab osta nii oskusi kui konkreetseid töövahendeid. Samas on iga ettevõte eriline ja isegi standardse lahenduse puhul tuleb palju tööd ise ära teha.
Kuidas ettevõtte töötajad on uuendustesse suhtunud? 
Suhtumine on riigiti erinev. Näiteks eestlased on väga avatud uutele lahendustele ja orienteeritud tulemustele, kohati isegi soovitakse asju, mida saaks lahendada ka paberi ja pliiatsiga. Väga suur roll on kasutajaliidese mugavuses ning süsteemi kiiruses. Samuti ka pakutavate analüüsivahendite kasutamismugavuses. Kui kasutajad näevad süsteemist kasu, siis läheb palju lihtsamalt.
Millised oleksid teie soovitused nendele juhtidele, kes alles plaanivad Tööstus 4.0 poole vaatama hakata? Kuidas aru saada, kas ettevõttel on seda vaja või mitte? 
Minu soovitus oleks kõigepealt panna paika ootused ja lähtuda firma strateegiast. Miks te seda teete, miks te seda vajate? Kas on vaja tõsta efektiivsust, parandada kvaliteeti, pakkuda uusi teenuseid oma klientidele. Niisama tootmisprotsesside omavahel ühendamisest ja hulga andmete kokku kogumisest kasu ei ole. Esitage endale küsimus, mis on teie firmas probleemne, ja mõelge, milliste andmete olemasolu aitaks teil neid probleeme lahendada ning kuidas te sellega kas kulusid kokku hoiaksite või rohkem teeniksite. 
Näiteks saab optimeerida seadmete hooldust, lähtudes tegelikust toodangu mahust. Või siduda omavahel kvaliteedi näitajad ja tootmise efektiivsus üksiku toote tasandil. Samuti näha, kes töötajatest töötab efektiivselt ja toodab head kvaliteeti, ning sellest lähtudes planeerida koolitusi. Mõõta, kas inimese koolitamine tõstis tema töö kvaliteeti või jäi kõik samaks. Automaatselt koguda andmeid, mida seni on tehtud käsitsi. Kogutud andmeid müüa oma klientidele näiteks tootearenduses kasutamiseks. Võimalusi on palju, oluline on mõista, kuidas sellega firmale kasumit teenida.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele