10. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Energiasektori tehnoloogia ja ärimudelid on pidevas kiires muutumises. Ettevõtted otsivad kulude kokkuhoiuks üha enam võimalusi läbi iseseisva või lokaalse tootmise ja alternatiivsete võrgulahenduste, kuid üks tegur, mis läbimurdelist arengut pärsib, on energiaturgu reguleerivad õigusaktid. On tõsi, et stabiilne seadusandlus on suur väärtus ja seadusloome jääb alati turu tegelikest arengutest pigem maha. Samas ei tohiks seadusandja tegelike protsesside ees n-ö pead liiva alla panna.

Seadus ei lase uusi tegijaid turule

Näiteks piirab kehtiv elektrituruseadus väga rangelt elektrienergia edastamise õigust. Reeglina on seda lubatud teha üksnes tegevusloaga võrguettevõtjal. Seejuures ei võimalda aga seadus elektriturule siseneda ühelgi uuel võrguettevõtjal. Puudub mõistlik põhjendus selliseks ettevõtlusvabaduse äärmuslikuks piiramiseks. Kui leidub neid, kes on valmis võtma endale võrguettevõtja tegevusega kaasnevad kohustused ja vastutuse ning suudavad oma tegevuse ka tehniliselt korraldada teiste võrguettevõtjate võrkudega arvestades, tuleks ettevõtjaile võimalus anda.

Need erandid, mille korral seadus annab õiguse elektrienergiat edastada ja müüa ka võrguettevõtja tegevusloata, on reaalsele elule selgelt jalgu jäämas. Sisuliselt on lubatud energia edastamine üksnes ühe kinnistu piires. Otseliini kaudu edastamine on võimalik vaid väga vähestel juhtudel. Sageli võib aga kohapeal toodetud elektri edastamine lähinaabruses asuvale tarbijale anda täiendava tulu tootjale ning olulise kulude kokkuhoiu tarbijale võrgutasude näol.

Majandusliku eelise saavutamiseks on ettevõtjad aktiivsed kasutama ruumi, mille piires kehtiv õigus neil tegutsemist ei keela. Muuhulgas võib lubatud piires tegutsemiseks võimaluse anda kinnistute liitmine või nende jagamise vältimine, eriti uusarendustes. Selline kunstlik kinnistute piiride hoidmine aga paneb kinnistute omanikud ja kasutajad omakorda teistsuguste õiguslike probleemide ette, mis kaasnevad kaasomandiga.

Alternatiivsetel lahendustel puuduvad standardid

Alternatiivsete elektrivarustuse mudelite puhul täidab elektrivarustust tagav ettevõtja (kinnisvaraarendaja või elektritöö ettevõtja vm) sisuliselt ülesandeid, mis traditsiooniliselt kuuluvad jaotusvõrguettevõtja pärusmaale. Kui võrguettevõtja tegevus on tugeva riikliku kontrolli all, et tagada tarbijatele varustuskindlus mõistliku hinnaga, siis alternatiivsetele elektrivarustuse mudelitele ei ole standardeid kehtestatud. Neid lihtsalt ei ole õigusaktidega reguleeritud. Seetõttu on väga oluline, millistes teenuse kvaliteedistandardites on elektrivarustusteenuse tarbija ja teenuse osutaja omavahelises lepingus kokku leppinud.

Reeglina suhtutakse lepingu sõlmimisel teenuse osutaja vastutuse küsimustesse pealiskaudselt ning tarbija tunnetab vajadust korraliku lepingu järele alles siis, kui teenuse tagamisega tekivad probleemid. Aga ka väga hea leping ei aita olukorras, kus elektrivarustusteenuse eest vastutav isik on maksejõuetuks muutunud. Järelevalve tegevuse lõpetamise üle ning võrguteenuse osutamise jätkamise tagamise mehhanism on ette nähtud üksnes tegevusloaga võrguettevõtjate puhul. Seega jäävad mittestandardse elektrivarustuslahenduse valinud tarbija jaoks õhku mitmed riskikohad ja ettevõtted peavad olema väga teadlikud, et tagada lepingutega jätkusuutlikud koostöötingimused.

Tarbijast tootjaks lahenduste kõrval koguvad turul hoogu ka integreeritud energiateenused, nagu gaasi ja elektri ühismüük. Sarnaselt võiks tehnoloogia tulevikus võimaldada ka võrgumajanduses integreeritud lahendusi, mille puhul kasutatakse ära erinevate võrguteenuste ühisosa. Energiasektori ettevõtjad on märkimisväärseks arenguhüppeks rohkem kui valmis. On aeg anda uut hoogu ja kaasajastada seadusandlust nii, et ühelt poolt oleks tunnustatud kulude kokkuhoidu võimaldavad alternatiivsed lahendused, kuid teisalt oleks loodud selged reeglid tagamaks tarbijatele kindlus uuenduslike energialahenduste kasutamiseks ja teostamiseks.

NB! Põhjaliku ülevaate energiaturu arengutest ja tulevikusuundadest annab 16. novembril 2016 toimuv Energiakonverents, mida korraldavad juba seitsmendat aastat koostöös GLIMSTEDT ja Äripäev. Konverentsi programm ja täpsem info on leitav siit.

Autor: Imbi Jürgen, advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat ja energiaõiguse ekspert