Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sirje Potisepp: toidutööstus pole kunagi väga kasumlik tööstusharu olnud
Eesti toiduainetööstuse kasum on tänavu esimese kuue kuuga vähenenud poole võrra: 50 miljonilt eurolt 25 miljonile eurole.
Suurim langus toimus kala-ja piimatööstuse ettevõtetes, kus saadi vastavalt 3,6 mln ja 6,6 mln eurot kahjumit, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp eelmisel nädalal toimunud toidutöösturite pressiüritusel.
„Toidutööstus pole kunagi väga kasumlik tööstusharu olnud – viimase 5-7 aastal on kasum olnud 5%,“ märkis Potisepp. „Kindlasti on kasumlikum omada mõnd vee-ettevõtet.“
Toidutööstuse müügitulu vähenes samal ajal 0,6% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Enamikel tegevusaladel müügitulu kasvas, aga suur vähenemine oli kalatööstuse (-25%) ja piimatööstuse (-11%) ettevõtetes.
„Venemaa ekspordipiirangud mõjutavad siiani,“ selgitas Potisepp. „Juba teist aastat laastab Eestit seakatk, mis on mõju avaldanud nii seakasvatajatele kui ka lihatööstustele ning seotud loomasööda- ja logistikaettevõtetele.“. Üks oluline tegur, millega peab arvestama, on ähvardav suhkrumaks. „Hästi raske on olla poliitikute tõmbetuules teades, et see mõjutab kogu Eesti rahvast, meie tarbijaid,“ märkis Potisepp.
Joogitööstust on mõjutanud alkoholi aktsiisi tõusud
Samal ajal investeerisid toidutööstused 26 miljonit eurot, mis on 10% rohkem kui aasta varasemal perioodil. Investeeringud pole Eesti toidutööstuses kunagi katkenud ja viimased uudised kõnelevad 250 000 ja 300 000 eurostest ning 8 miljonilistest investeeringutest toidutööstusesse, märkis Potisepp. Peale Venemaa embargot on Eesti toidutööstuse peamiseks sihtturuks Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Taani. Eksporditakse pea 90 riiki, aga põhitulu annavad 10 riiki.
Eksport on viimase aasta sama ajaga võrreldes pisut vähenenud.
„Kui tulevaks aastaks prognoositakse 10% majanduskasvu, siis imestan, kust see tulla võiks, aga tore oleks, kui tuleks,“ rääkis Potisepp. „Kas on seotud eelkõige meie naabritega: Soome on tulemas august välja, Rootsi kasv on väga aeglane. Ka Venemaal oodatakse majanduskasvu.“
Tööjõupuudus on see, mis mõjutab toidutööstust. Sektori palk on 7% väiksem kui kogu töötleva tööstuse keskmine. „Kui ettevõtted tahavad töötajaid tulevikus palgata, peab palgatõus olema suurem kui tööstuses keskmiselt ja see on päris hirmutav,“ märkis Potisepp.
Potisepa sõnul teevad teda eriti kurvaks valdkonnavälised mõjutajad, millest olulisim on suhkrumaks ja aktsiisid. Pakendiaktsiisi planeerib rahandusministeerium ja suhkrumaksu kavandab sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.
„Palgasurve jääb, tooraine hinnad on tõusus, murelikuks teeb maksupoliitika, sest kõik poliitilised otsused kajastuvad ühel hetkel toote hinnas,“ ütles Potisepp. „Ajal, mil kütuse ja tooraine hinnad on madalad, ei ole maksutõusu mõju märgata, kuid kui need hinnad on kõrged, siis me näeme seda.“
Toidutööstuses on juurde tulnud palju väike- ja mikroettevõtteid, mis toob toiduohutuse ja riigimaksude probleemi.
Autor: Merike Lees, kaasautor
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele