Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksportijasse suhtutakse kui odavasse idaeurooplasesse
Paides toimuval arvamusfestivalil arutelul "Kuidas eksport hoo sisse saaks?" leidsid esinejad, et ekspordi suur probleem on kehv tootearendus ning ülejäänud Euroopa suhtumine meisse kui idaeurooplastesse.
Ettevõtja Kristo Kirsi hinnangul on asi, mida me lahendada väga kergelt ei saa, suhtumise muutumine, et me oleme Ida-Euroopa, kirjutab Äripäev.
„Esimene asi, kui lähed uut turgu vallutama, siis sind võetakse idaeurooplasena, võetakse kui odava toote odavat tegijat. See on väga tõsine probleem,“ rääkis Kirs. „Kui Saksa kliendid meile külla tulevad, siis on selline vau-efekt, et oo, see on ju Euroopa, polegi Venemaa. Kui nad korra siin külas ära käivad ja näevad meie tootmist ja inimesi, siis suhtumine muutub.“
Tootearenduse korralikuks hüppeks on Kirsi sõnul vaja hulljulgust, ebaratsionaalset mõtlemist. Mitu toodet võib enne prügikasti minna, kui üks asi korralikult elama hakkab.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele