Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksportijasse suhtutakse kui odavasse idaeurooplasesse
Paides toimuval arvamusfestivalil arutelul "Kuidas eksport hoo sisse saaks?" leidsid esinejad, et ekspordi suur probleem on kehv tootearendus ning ülejäänud Euroopa suhtumine meisse kui idaeurooplastesse.
Marketingi Instituudi juht Anu Mall Naarits ja ettevõtja Kristo Kirs Paides arvamusfestivalil esinemas.
Foto: Andres Haabu
Ettevõtja Kristo Kirsi hinnangul on asi, mida me lahendada väga kergelt ei saa, suhtumise muutumine, et me oleme Ida-Euroopa, kirjutab Äripäev.
„Esimene asi, kui lähed uut turgu vallutama, siis sind võetakse idaeurooplasena, võetakse kui odava toote odavat tegijat. See on väga tõsine probleem,“ rääkis Kirs. „Kui Saksa kliendid meile külla tulevad, siis on selline vau-efekt, et oo, see on ju Euroopa, polegi Venemaa. Kui nad korra siin külas ära käivad ja näevad meie tootmist ja inimesi, siis suhtumine muutub.“
Tootearenduse korralikuks hüppeks on Kirsi sõnul vaja hulljulgust, ebaratsionaalset mõtlemist. Mitu toodet võib enne prügikasti minna, kui üks asi korralikult elama hakkab.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.