Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DNB: Eesti majanduskasv jääb Baltimaade väikseimaks
Kasvu loodetakse kolmes riigis ennekõike ekspordi taastumise ja tugevama tarbimise tulemusel. Samuti näitavad laenumahud Baltikumis taas suurenemise märke.
Eesti majanduse kasv aeglustus mõjutatuna nõrgast välisnõudlusest eelmisel aastal märkimisväärselt. Venemaa turu ärakukkumine ning langenud naftahind vähendasid omakorda ekspordimahte. Ebakindel väliskeskkond tõi kaasa ka investeeringumahtude vähenemise.
DNB Panga SKP kasvu prognoos Eestile aastaks 2016 on 2% ning aasta hilisemaks 2,7%. “Majanduskasvu üks peamisi tegureid on investeeringute taastumine. Euroopa Liidu uue finantseerimisperioodi algus lükkas avaliku sektori investeeringuid mõnevõrra edasi ning sellest tulenev uus kasv peaks olema tuntav 2017. aastal,” selgitas DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi.
Laenutegevus on viimaste aastate jooksul aktiviseerunud ning värske majandusprognoosi kohaselt jätkuvalt tõusuteel nii kodumajapidamiste kui ettevõtete suunal. Samal ajal on erasektori hoiuste tase kasvanud laenudest kiiremini, mis annab olulise puhvri juhuks, kui ebakindlus peaks süvenema. “Lähitulevikus on positiivsed trendid siiski ülekaalus ning sisenõudlus jääb ka edaspidi majanduskasvu oluliseks panustajaks,” lisas Roosimägi.
DNB vanemanalüütiku sõnul vähendasid langenud energiahinnad 2015. aastal Baltikumi tootjate ja tarbijate kulusid. Samas mõjus nafta madalam hind negatiivselt naaberriikide majandustele ja nõrgendas ekspordiarenguid. “Nüüd on protsessid võtnud vastupidise suuna – nafta hinna edasise taastumise osas võib olla optimistlik. Ülepakkumise all äganud turg peaks leidma uue tasakaalu käesoleval või hiljemalt järgmisel aastal,” kommenteeris Roosimägi prognoosi.
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele