2. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puidutööstus keskendub konkurentsieelistele

Kaks kolmandikku puidutööstuse ettevõtetest plaanib tänavu käivet kasvatada.
Foto: Andres Haabu
Milliseks planeerivad ettevõtjad käibeid ja kasumeid? Kas ja millisel eesmärgil tehakse investeeringuid? Kas ja milliste oskustega uusi töökäsi vajatakse?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele otsis Swedbank vastuseid tööstusettevõtete uuringus.

Puidutööstuse toodangumaht on praegu kõigi aegade kõrgeimail tasemel. Toodang on viie aastaga kasvanud 28%, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna on see langenud 2%.

Enim suutsid mullu kasvatada ekspordimahtu puitgraa­nulite, puidust kokkupandavate ehitiste ja vineeri tootjad, vastavalt 32, 21 ja 19 protsenti. Tehtud investeeringute toel võib oodata vineeri ekspordimahu kasvu ka käesoleval aastal ning mitmel pool Eestis on valmimas uued saetööstuse võimsused. Puidutööstuse finantstulemused on püsinud tugevad ja vundament uueks kasvuks on loodud.

Käive ja kasumlikkus kasvab. Kindlustunne on puidutööstuses viimase kolme aasta jooksul mõnevõrra langenud, kuid käesoleva aasta osas ollakse siiski mõõdukalt optimistlik. Ligi kaks kolmandikku puidutööstuse ettevõtetest planeerib sellel aastal saavutada eelmise aastaga võrreldes kõrgema müügikäive.

Samas, käibe kasvuks prognoositakse 6,8%, mis on tugev paranemine aastataguse 5,2% kasvu ootusega. See on ka tööstussektorite hulgas kõige kõrgem kasvuootus – keskmine on 4,4%.

Kasumlikkuse kasvu osas on ettevõtted sama positiivsed kui aasta tagasi – kaks ettevõtet viiest ootavad kasumlikkuse paranemist, ometi jääb see 7% madalamaks tööstussektorite keskmisest.

Võimalusi nähakse ka siseturul. Valdav enamus puidutööstuse toodangumahust liigub välisturgudele ja seetõttu on puittooted ka suurim Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja. Ettevõtjad usuvad ka sellel aastal eksportmüügi osakaalu püsimist käibes varasemaga samal, 73% tasemel. See on kõrgem tööstuse 65protsendilisest keskmisest.

Kui teistes tööstussektorites eksportmüügi osakaal kogumüügis valdavalt kasvas ja siseriikliku müügikäibe ootus vastavalt vähenes, siis puidutööstuses nähakse käibe kasvatamiseks võimalusi ka koduturul. Viimastel aastatel tehtud investeeringud on Eestis puidu järeltöötlemise konkurentsivõime kasvatanud väga heale tasemele, mistõttu saetööstused hindasid siseturul müügikasvu perspektiivi välisturu omast paremaks.

Turud hästi hajutatud. Küsitluses osalenud puidutööstuse ettevõtete eksport on välisturgude lõikes paremini tasakaalus kui üheski teises tööstussektoris. Seda ilmestab hästi ka asjaolu, et eelmisel aastal oli puidutööstuse suurima alamsektori sae- ja höövelmaterjali kümne peamise eksportturu hulgas nii Austraalia kui Korea Vabariik.

Tervikuna tunnetab sektor kõige olulisema sihtturuna sellel aastal Soomet, mis ometi moodustab ainult 16% müügimahust. Järgnevad Saksamaa 14%, Rootsi 12%, Norra 10% ja Läti 8%.

Uusi võimalusi nähakse enim – 35% – meie traditsioonilise kaubanduspartneri juures Rootsis. Kuid mis on huvitav – populaarsuselt teine vastus oli Suurbritannia, turg, mille on võtnud fookusesse iga neljas puidutööstur.

Tootmisvõimekus on paranenud. Eelmistel aastatel on olnud investeeringute fookus eelkõige mahtude kasvatamisel. 2015. aastaks seadsid tootmismahu kasvatamise investeeringute eesmärgiks pea pooled ettevõtjaid. Tehtud investeeringud on olnud tulemuslikud ja vaba tootmisvõimsuse osakaal on stabiilselt paranenud, tõustes 13 protsendilt 16-le ja sealt 20 protsendile. Viiendik vaba tootmisvõimsust on tase, millel on Eesti tööstus tervikuna viimastel aastatel püsinud ning mis võimaldab operatiivselt uutele tellimistele reageerida.

Ometi on ka neid puidutööstuse ettevõtteid, kelle kasvu hoiab tagasi just piisava tootmisvõimsuse puudumine – vastanute hulgas kokku kümnendik.

Enim piirab nõrk välisnõudlus. Ebakindlus välisturgudel on ettevõtjad ettevaatlikuks teinud ja soov mahte kasvatada on järsult vähenenud. Fookus on pöördunud oma väärtuspakkumise arendamisele ja konkurentsipositsiooni parandamisele. Soovitakse toota efektiivsemalt ja targemalt.

Seega on oodata sellel aastal vähem investeeringuid infrastruktuuri – tootmishoonete rajamisse või uute tootmisüksuste käivitamisse. Pigem otsitakse võimalusi eelmistel aastatel rajatud võimsuste kalibreerimiseks ning oma tootmisprotsessi etappides tegevuste optimeerimiseks.

Investeeringute eesmärk. Valdav enamus vastanutest planeerib investeeringuid, sealjuures pooltes ettevõtetes jäävad need eelmise aastaga samale tasemele ja kolmandik kasvatab mahtu. Iga neljas vastanu on plaani võtnud investeerida sellel aastal üle poole miljoni euro. Investeeringute teravik on pöördunud efektiivsuse kasvatamisele, mida kinnitab ka varasemast suurem huvi välja vahetada vananenud tootmisseadmed – kui varem soovisseda teha 2% vastanuist, siis nüüd 8%.

Uute kasvuallikate otsingul on väga selgelt tähelepanu alla tõusnud tootearendus. Seda, et arendustegevuse fookus on suunatud just keerukamate toodete välja töötamisele, kinnitab asjaolu, et viiendik puidutööstustest on juba alustanud või planeerib koostööd teadusasutustega.

Juhte ja lihttöölisi leiame, spetsialiste vajame. Pea pooli puidutööstuse ettevõtjaid piirab tööjõupuudus, see on trend, mis on püsinud mitme aasta jooksul. Et olukorda leevendada ja konkurentsivõimet parandada, on oma tootmise IT abil automatiseerinud või plaanib seda teha rohkem kui kolmandik vastanuist.

Ometi pole automatiseerimine tööjõu vajadust oluliselt vähendanud, vaid pigem struktuurselt muutnud. Lihttööliste asemel on aasta-aastal järjest teravamalt puudus spetsialistidest, kes oskavad ümber käia kallite ja keerukate masinatega.

Palgakulud kasvavad, töötajate arv mitte. Puidutööstuse keskmine palk on tööstuse keskmisest 5% kõrgem ja on püsinud viimastel aastatel stabiilselt Eesti keskmisest tasemest kõrgem. Suur osa puidufirmadest võimaldab väärikat sissetulekut ja karjäärivõimalusi just maakonnakeskustest väljaspool. Puidutööstuses on sageli kasutusel tulemustasu süsteem, mis võimaldab tublidel töötajatel teenida ka keskmisest oluliselt kõrgemat sissetulekut.

2009. aastast alates on tööstusharu keskmine palgatõus olnud 45%, see on brutopalga arvestuses 750 euro tasemelt ligi 1100 euroni eelmisel aastal. Palga korrigeerimise vajadust näevad ettevõtjad väga sarnaselt eelmisele aastale, enam kui pooltes puidutööstustes palgakulu suureneb, palk kasvab 3,2%.

Autor: Mait Kaup, Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077