• 15.04.16, 10:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tere salajane päästeplaan

Äripäeval õnnestus saada enda käsutusse Oliver Kruuda koostatud saneerimiskava tema raskustes piimatööstusele Tere. Mitu võlausaldajat peab päästeplaani Kruuda järjekordseks trikitamiseks.
Tere juht ja omanik Oliver Kruuda ei pea vajalikuks ettevõtte ümberkorraldust, tema sõnul on vajalik muuta hoopis pankade rahastamistingimusi.
  • Tere juht ja omanik Oliver Kruuda ei pea vajalikuks ettevõtte ümberkorraldust, tema sõnul on vajalik muuta hoopis pankade rahastamistingimusi.
  • Foto: Raul Mee
4. aprillil allkirjastasid ASi Tere piimatööstuse juht ja omanik Kruuda ning saneerimisnõustajad Marko Kaevando ja Tarvo Lindma ettevõtte 29-leheküljelise saneerimiskava, milles nad süüdistavad ettevõtte raskustes pankasid. Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on olnud kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda Kruuda saneerimiskava ei toeta. Kohus hakkab Tere saneerimiskava arutama esmaspäeval.
Saneerimiskava eesmärk on „ületada likviidsusprobleemid, mis on tekkinud ASi DNB Pank ja Nordea Bank ABga sõlmitud laenulepingute tähtaja saabumisest 2015. aasta detsembris, mida pangad keeldusid vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ja varasematele lubadustele pikendamast ning mis tõi kaasa käibevahendite puuduse ja täiendavate finantskulude tekkimise“.
Loe pikemalt Äripäevast

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Piret Reiljan, Mari Mets, Koit Brinkmann

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.25, 10:12
Energiatarkus, mis jääb sageli märkamatuks
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele