Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlastel tiivikud militaartööstuse ukse vahel
Eesti väikefirmad tahavad osa saada kiiresti kasvava militaardroonide äri miljarditest.
Thredo Systemsi eesotsas on endised sõjaväelased major Villiko Nurmoja ja major Sten Reimann.
Foto: Andres Haabu
Viimsis vaikse ja turvalise elurajooni vahetus naabruses asub militaartööstus. Seal toodetakse droone, mis koguvad luureandmeid NATO missioonidel ja ka Ida-Ukrainas. Üleliia täpseid asukohti ei paljastata, sest tegemist on ikkagi julgeolekuküsimusega.
Kuigi nii Eestis kui ka kogu maailmas teevad viimastel aastatel ilma enamasti tsiviil- ja kommertsdroonid, liigub suur raha hoopis militaarsektoris.
Kogu läänemaailma kaitsetööstuse sektorit saab Threod Systemsi (käive ca 100 000 eurot) juhatuse liikme, Iraagis ja Afganistanis võidelnud major Sten Reimanni sõnul mõõta suurusjärgus 600-700 miljardit dollarit aastas, mis on riikide kaitsekulutused kokku.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.