Mis on meie tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused riigina ja tööstusena?
Rääkisin ühe ettevõttega, kellel on äri Põhjamaades ning kõikides Baltimaades ja Poolas. Nad on otsustanud asutada uue tehase Eestisse. Konkureerivad asukohad olid kõik ülejäänud riigid. Uurisin, miks osutus Eesti valituks ja sain vastuseks järgmised argumendid: töökultuuri sarnasus Põhjamaadega (loe efektiivsus), maksukeskkond, head lennuühendused Helsingi ja Stockholmiga, ka keeleoskused ehk inglise keele tase. Tööjõukulu on Eestis sama suur kui Varssavis, kõrgem kui väljaspool Varssavit ja kõrgem kui Lätis või Leedus. Siiski, tänu kõrgemale efektiivsusele sai Eesti valitud tehase asukohaks.
Eesti keskmine palk on Põhjamaadega võrreldes küll kordades madalam, aga siiski on olemas juba käputäis näiteid ettevõtetest, kes on kunagi Eestisse kolinud ja nüüdseks edasi kolinud, sest Eesti on alternatiividega võrreldes liiga kalliks muutunud. Tulevikuks tõenäoliselt ei tule Eestisse enam suurtööstuste investeeringuid. Tegemist saab olema maksimaalselt 100 töötajaga tehastega, mis rajatakse enamasti juba Eestis tegutsevate välisettevõtete poolt.
Tulevikus jätkub Eestis ilmselt ka tööjõukulude kasv, mis on oht. Selle ohu maandamiseks oleks vaja investeerida tootlikkuse tõstmisesse, mis lahendaks samas ka tööjõunappuse küsimuse.
Millised on Eesti võimalused olla konkurentsivõimelisem nii riigina kui ettevõtluses?
Estonia v. 1.0 – ajastu, mil tuli lihtsalt lasta välisettevõtetel tuua oma tootmine Eestisse ja lasta nendel pakkuda eestlastele tööd, elutaseme ja oskuste tõusu – on saanud otsa. On näha rõõmustavaid märke IT-sektori ettevõtete tähtsuse tugevast tõusust Eesti majanduses, sest oskustel baseeruv majandus on tugev. Seda võiks kutsuda nimega Eesti v. 2.0. IT-sektori tõus on siiski suhteliselt eraldi töötlevast sektorist ja töötleval sektoril tuleb ise leida oma v. 2.0.
Eesti töömoraal on tegelikult hea, 20 aastat Põhjamaade ettevõtete alltarnijana on õpetanud efektiivsust ja selge kulueelis võrreldes EL-15 riikidega on ikka veel olemas.
Järgmiseks oleks vaja omatooteid. Eestis on olemas hämmastavaid nišitooteid: Paiste taldrikud, Estonia klaverid ja Estelon kõlarid, Click & Grow, Kodumaja puitkõrghooned ja Starship Technologies robotid. Sarnaseid ettevõtteid, kellel on oma toode, on vaja veel juurdegi selleks, et luua Eesti tööstussektori v. 2.0.
Pärnu Tarneahelakonverentsi kavaga saad tutvuda
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu külje all asuvas Sauga Tehnopargis elu keeb – esimese etapi kõik krundid on tänaseks kasutusele võetud ning alale on kerkinud tootmis-, lao- ja ärihooned. Nüüd alustab Tori vald tehnopargi II etapi väljaarendamist, kus esimese sammuna valmistatakse enampakkumiseks ette viis ettevõtluskrunti kokku ligi 46 000 ruutmeetril. Vald rajab ise piirkonda ettevõtluseks vajaliku põhitaristu ning ootab huvilisi, kes seal tegutsema asuvad.