Ingrid Joost: tööjõust on kujunemas Eesti tööstuse suurim pidur

Milline on tootmisspetsialiste üldine seis Eesti tööjõuturul? Arvan, et paljud tootmisettevõtete juhid nõustuvad väitega, et mis tahes valdkonna tootmisspetsialistide, näiteks protsessiinseneride, masinaoperaatorite või tootmise planeerijate ja – normeerijate, leidmine on Eestis väga keeruline.

Eesti majanduse käekäik sõltub suures osas töötleva tööstuse konkurentsivõimelisusest, aga just viimane on aluseks jätkuvaks ekspordivõimekuse kasvatamiseks. Töötlev tööstus omab vabariigi majanduskasvus kaalukat rolli ning seda läbi kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi. Töötlev tööstus mõjutab oma osakaaluga ligi 20% SKT-st.

Paraku on aga Eesti töötleva tööstuse ettevõtted siiani olnud situatsioonis, kus on tuntud puudust kõrgekvaliteedilisest tööjõust. Meil pakutavas kutsehariduses jääb vajaka kaasaegsete tootmiskorralduse süsteemide tundmisest ja teadmisest ning edasiandmisest õpilastele.

Sama probleem on ka kõrgharidussüsteemis. Eestis ei õpetata hetkel töötleva tööstuse keskastme- ja esmatasandi juhte. Ainsa positiivse näitena võib nimetada TTÜ-s inglisekeelse magistriõppe kava "Industrial Engineering and Management" - rahvusvaheline programm, mis on välja arendatud Põhjamaade ja Balti riikide ülikoolide koostöövõrgu BALTECH ühistöö tulemusena. Samas, ainult sellest ei piisa ja nii ei jagugi meil kvalifitseeritud ja kaasaegsete teadmistega tööstuse spetsialiste, näiteks tootmisjuhte ja tootmisprotsesside korraldajaid. Viimaste ehk oskustööliste, keskastmejuhtide või tootmisjuhtide puudumisest hakkabki kujunema just meie tööstuse ja seega majanduse pidur.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Esiteks, juba aastatel 2009 - 2011 viidi MKMi tellimusel läbi „Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring“, milles uuriti ja hinnati ettevõtete tootmisjuhtide pädevust ning teadlikkust. Selle uuringu tulemustes tehti ettepanekuid ja soovitusi ka antud uuringu valdkonna haridussüsteemi parandamiseks.

Uuringu kvalitatiivse osa enimlevinud soovitus oli luua kõrghariduse õppekava, milles koolitatakse tootmisjuhte.Paljud firmad heitsid ette, et Eestis ei ole võimalik üheski kõrgkoolis tootmisprotsesside korraldamist õppida.

Lisaks soovitati, et tuleks välja töötadatootmisjuhtimise/korraldamise standardne teadmuspagas.Väljundiks oleks vajamineva kirjanduse ja õppemeetodite kogum. Olemasolevad teadmised ja oskused kahjuks ei tõesta jätkusuutlikkust rahvusvahelises konkurentsis. Puuduseks võib olla kriitiline mass teadmisi, oskusi, võimekust ja motiveeritud subjekte. Vajalik on ekspertide, teadusasutuste, avaliku ja tööstussektori omavaheline koostöö.

Tootmisjuhtimise ja -korraldamise eriala loomise vajaduste väljaselgitamiseks toimus 2014. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis erinevate töötleva tööstuse valdkondade erialaliitude juhtide ning kõrgkooli töötajate ümarlaud, kus arutleti antud eriala vajaduse ja võimaliku sisu üle. Ühine otsus oli, et arvestades asjaolu, et Eestis on enamus töötleva tööstuse ettevõtted väikese või keskmise suurusega ning sellest lähtuvalt peaks antud eriala olema eelkõige rakendusliku kõrghariduse baasil. Otsustati, et Tallinna Tehnikakõrgkool on antud eriala õpetamiseks parim Eestis tegutsev rakenduslik kõrgkool ning koolil on olemas ka kõik antud eriala õpetamiseks vajalikud kompetentsid. Eesti väiksust arvestades võiks antud õppekava põhiosa olla valdkonnaülene ja peaks sisaldama kõiki erinevaid kaasaegseid tootmiskorraldamise meetodeid, sealhulgas LEAN-meetodeid ja parimaid praktikaid. Õppekava peaks olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Arutelul leidis kinnitust vajadus moodustada töörühm õppekava koostamiseks, milles osalevad erinevate töötleva tööstuse valdkondade esindajad ja eksperdid.

Mis praeguseks ära on tehtud? 2014. aasta sügisel algatati tootmisjuhi kutsestandardi väljatöötamine. Arvestades asjaolu, et senini on Eestis õpetatud tootmiskorralduse alaseid teadmisi ainult valdkonnapõhiste insener-tehnilistel või tehnoloogia erialadel, sai enne kutsestandardi väljatöötamist kaardistatud erinevate tööstuse valdkondade tootmiskorraldamisega seotud ühisosa. Viimases protsessis osalesid erinevate töötleva tööstuse valdkondade erialaliitude esindajad ning selle tulemusena otsustatigi luua valdkonna ülene tootmisjuhi kutsestandard.

Kutsestandardi väljatöötamisel oli oluline, et selle töörühm oleks võimalikult laiahaardeline ning hõlmaks endas erinevate töötleva tööstuse harude kui ka kõrgkoolide esindajaid. Tootmisjuhi kutsestandard kinnitati märtsis 2015 ning see oli esimene konkreetne samm tootmiskorraldamise üldise taseme parendamise suunas.

Teiseks, järgmiste sammudena algatati tehnikakõrgkoolis koheselt tootmiskorraldamise õppekava väljatöötamine ning praegusel ajahetkel on kooli poolt esitatud antud õppekava Haridus- ja Teadusministeeriumisse kinnitamiseks. Selle õppekava koostamisel on samuti tehtud koostööd erinevate erialaliitudega ning edaspidigi kavandatakse viimastega tihedat koostööd tulevases õppeprotsessis.

Antud eriala õpetamise juures on olulisel kohal kõrgkooli ning erinevate tööstusvaldkonna ettevõtete koostöö. Tootmise ja tootmiskorralduse õppekava oma põhiosas on valdkonnaülene, õppekava läbinud üliõpilased saavad üldteadmised erinevate töötleva tööstuse valdkondade tehnoloogiatest, tootmistehnikast, kaasaegsetest tootmisprotsesside korraldamise ja tõhustamise meetoditest jne.

Esimestel kursustel plaanitakse tutvustada erinevaid töötleva tööstuse valdkondi ning hiljem, praktika käigus spetsialiseerub tudeng ühele kitsamale valdkonnale ning saab antud valdkonnast ka põhjalikumad tehnoloogilised teadmised.

Õppekava näol on tegemist interdistsiplaarse õppekavaga, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid valdkondi, mille põhjalik tundmine on oluline töötleva tööstuse ettevõtte konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. Eesti väiksust arvestades ei ole kahjuks mõistlik hakata õpetama eraldi mingi kitsama tööstusvaldkonna tootmiskorraldamist, sest tööjõuturul puudub selleks vajadus.  

Loodame, et ministeeriumile esitatud õppekava kinnitamine ei takerdu bürokraatiasse ning me saame sel sügisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis avada tootmise ja tootmiskorralduse eriala.