Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piimatootjad lepivad valusa ja valega
Kuigi Eesti piimatootjad jäid sundolukorras piimamüügi lepingute muutmise tõttu ilma kümnetest miljonitest eurodest, ei pea osa neist tagantjärele kohtus rusikatega vehkimist heaks tooniks, sest sellega lüüakse nuga selga eelkõige omadele.
Raul Soodla Jõgeva põllumajandustootjate liidust.
Foto: Andres Haabu
Möödunud nädalal vähemalt vaheotsuseni jõudnud piimatootja Melmilki ja suurtööstuse Estoveri vahelist vägikaikavedu Tartu maakohtus jälgis põnevusega enamik Eesti praeguseid ja endisi piimatootjaid. Kohtuotsuse tulemus – väiketootja Melmilki võit – on pannud piimatootjaid arutama, kas peaks tõttama ametivendade eeskujul vanu 2014. aasta võlgu kohtu kaudu sisse nõudma.
Teisalt on ka neid tootjaid, kes kardavad, et kui kõik Eesti piimatootjad nüüd töösturite vastu kohtusse lähevad, käivitub Eesti piimaturul sõda, millest kõige rohkem teenivad kohtuuksi kulutavad advokaadid ja kaotavad piimatootjad-põllumehed.
Uus mäng paari kuuga segi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Asja iva on selles, et 2014. aastal sõlmis enamik Eesti piimatootjaid piima tööstustele edasi müümiseks lepingu Euroopa Liidu keskmise piima hinna alusel (ehk EU28 hind). Paraku mõistsid töösturid juba paari kuu möödudes, et turuolukord on nii halb, et Euroopa Liidu keskmist hinda nad küll maksta ei suuda. Algas äsja sõlmitud lepingute ümber kauplemine, tühistamine ja argumenteerimine.
Maaeluministeerium saatis uuele kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme määruse, millega plaanitakse toetada põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Taotlustingimustesse lisati nõue, mis tagaks projektis senisest suurema hulga piimatootjate osaluse.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.