SEB: madal kütuse hind võis mõjutada metallitööstuse tulemusi

„Metalltoodete tootmise tegevusalal tegutsevad mitmed ettevõtted üksikute suurtellimuste põhjal ja muuhulgas on tootjatele varasemalt tööd andnud ka mitmed kütuse- ja energeetikasektoriga seotud ettevõtted. Kui 2015. aasta esimeses pooles kasvas metalltoodete tootmismaht aastavõrdluses 11%, siis perioodil juuli-november oli haru toodanguindeks 7% võrra miinuses,“ räägib Nestor.

„Sarnaselt võib spekuleerida, kas infrastruktuuriinvesteeringute vähenemine Hiinas ja mitmel teisel areneval turul, on põhjustanud toodangumahu languse Eesti telekommunikatsioonielektroonika tööstuses, mis küll ise tooteid lõpptarbijatele ei ekspordi, kuid täidab olulist rolli globaalses tootmisahelas,“ sõnab Nestor ja lisab, et Eesti koguekspordis on Hiina tähtsus siiski marginaalne – 2015. aasta 11 kuu põhjal 1,2%.

Veel kirjutab Nestor, et nafta hinna languse mõju Eesti majanduskasvule on püüdnud modelleerida Eesti Pank, kelle arvutuste kohaselt oli Eesti 2015. aasta SKP 0,5% suurem, kui see oleks olnud ilma kütuse odavnemiseta. „Peamiselt avaldus nafta odavnemise positiivne mõju eratarbimises, mis kasvas eelmisel aastal püsihindades enam kui 5%. Tõenäoliselt panustas odav kütus mõnevõrra ka Eesti eksporti, võttes arvesse asjaolu, et enamus meie peamistest kaubanduspartneritest on nafta netoimportijad,“ ütleb analüütik.

„Samas ei võta keskpanga arvutused arvesse Venemaa suunalise ekspordi kadu ja tõenäoliselt ei oodatud ka niivõrd raskeid tagajärgi Eesti põlevkiviõlitööstusele,“ märkis ta.