Sirje Potisepp: peaministri visioon tekitas kahetisi tundeid

Ebatervisliku toidu maksustamine. Ta lisas, et teiste riikide kogemus on juba näidanud, et toidu maksustamine ei ole efektiivne viis rasvumisega võitlemiseks. „Väide, et maksustada kavandatakse ainult ebatervislikke toiduaineid on puhas PR, sest kehtiva Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei saa maksustada üksikuid toiduaineid, vaid ainult koostisosa ehk näiteks suhkrut, soola, rasvhappeid,“ märkis toiduliidu juht.  

„Eestis on ligi 500 toidutööstusettevõtet ning need annavad pea 10% Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Toiduainetetööstuses töötab ligi 15 000 eestimaalast. Toidu maksustamine ning koostisosadele piirangute seadmine asetab meie toidusektori automaatselt väga kehva seisu nii kodu- kui ka välisturgudel. See tähendab, et valdav enamus toiduainetest muutub kallimaks, mis mõjutab väga tugevalt meie konkurentsisituatsiooni,“ selgitas Potisepp.

Eesti toiduainetel on oht muutuda maitsetuks. Potisepa sõnul mõjutab toidu maksustamine tugevalt kõikide tarbijate rahakotti ning seda olukorras, kus meil on väga suured toimetulekuprobleemid elanikkonna hulgas. „Eesti rakendab juba vastupidiselt mitmete Euroopa liidu riikidega kõrgemat käibemaksumäära (20%), mis muudab Eesti tarbija kulutused toidule niigi ebaproportsionaalselt suureks võrreldes sissetulekuga. Toidu koostises soola, suhkru või muu koostisosadele riikliku piirangu seadmine muudab Eestis toiduained maitsetuks ning seab ohtu nende tervislikkuse asendusainete kasutamise kaudu,“ hoiatab toiduliidu juht ja lisab, et samal ajal ei kao meie lettidelt kuhugi importtooted, mille müügimaht kindlasti kasvab.

„Meil on praegu mitmeid näiteid teiste riikide ebaõnnestumistest, kus kasutusele võetud strateegial oli imepisike mõju elanike tervisenäitajatele. Näiteks Taanis ei muutnud 80% tarbijatest oma harjumusi üldse. Kasutuselevõetud toidu- ja joogimaksud tõstsid toiduainete hindasid, samal ajal reaalpalgad kahanesid 0.8% võrra. Tarbijad vahetasid kallimad brändid odavamate vastu ning hakkasid poodlemas käima Saksamaal ja Rootsis. Riik kaotas loodetud maksutulu. Neid näiteid on veel ja veel, kuid meile teadmata põhjustel neid ignoreeritakse,“ ütles ta.

Sirje Potisepa sõnul on toidumaksude näol tegemist valitsuse mugavusmaksuga, mis ei lahenda tegelikku probleemi. „Lisades Keskkonnaministeeriumi poolt juba kehtestatud ja plaanitavad kaudsed maksud Eesti ettevõtetele, mida teistes riikides ei ole, lükkame Eesti tootjad ja tooted automaatselt konkurentsist välja nii sise- kui välisturgudel.“