Autor: Harro Puusild • 13. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Peaministri visioon tekitas minus kahetisi tundeid. Valitsusjuht nagu ei teaks päris täpselt, mida tema vasem käsi parasjagu teeb. Kui peaminister räägib, et pööre suurema maksukoormuse, riigi sekkumise ja ülereguleerimise poole pärsib majanduskasvu, siis samal ajal kavandab sotsiaalministeerium toidumaksude kehtestamist ning mastaapset toidu koostise reguleerimist,“ ütleb Potisepp.

„Kui peaminister rõhutab, et Põhjamaade elatustaseme saavutamiseks on oluline meie toodete ja teenuste konkurentsivõimelisus välisturgudel ja vajadus eksportivate ettevõtete järele, siis sotsiaalministeerium on sisuliselt vilistanud enamikele toiduliidu ettepanekutele toitumise ja liikumise rohelise raamatu osas,“ sõnas ta.

“Loodan, et valitsusjuhi nägemus sellest, mis aitaks meie majanduskasvu elavdada, saab olema kogu valitsuse ühtne nägemus ning me suudame õppida teiste riikide tehtud vigadest,” ütles Potisepp.

Ebatervisliku toidu maksustamine. Ta lisas, et teiste riikide kogemus on juba näidanud, et toidu maksustamine ei ole efektiivne viis rasvumisega võitlemiseks. „Väide, et maksustada kavandatakse ainult ebatervislikke toiduaineid on puhas PR, sest kehtiva Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei saa maksustada üksikuid toiduaineid, vaid ainult koostisosa ehk näiteks suhkrut, soola, rasvhappeid,“ märkis toiduliidu juht.  

„Eestis on ligi 500 toidutööstusettevõtet ning need annavad pea 10% Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Toiduainetetööstuses töötab ligi 15 000 eestimaalast. Toidu maksustamine ning koostisosadele piirangute seadmine asetab meie toidusektori automaatselt väga kehva seisu nii kodu- kui ka välisturgudel. See tähendab, et valdav enamus toiduainetest muutub kallimaks, mis mõjutab väga tugevalt meie konkurentsisituatsiooni,“ selgitas Potisepp.

Eesti toiduainetel on oht muutuda maitsetuks. Potisepa sõnul mõjutab toidu maksustamine tugevalt kõikide tarbijate rahakotti ning seda olukorras, kus meil on väga suured toimetulekuprobleemid elanikkonna hulgas. „Eesti rakendab juba vastupidiselt mitmete Euroopa liidu riikidega kõrgemat käibemaksumäära (20%), mis muudab Eesti tarbija kulutused toidule niigi ebaproportsionaalselt suureks võrreldes sissetulekuga. Toidu koostises soola, suhkru või muu koostisosadele riikliku piirangu seadmine muudab Eestis toiduained maitsetuks ning seab ohtu nende tervislikkuse asendusainete kasutamise kaudu,“ hoiatab toiduliidu juht ja lisab, et samal ajal ei kao meie lettidelt kuhugi importtooted, mille müügimaht kindlasti kasvab.

„Meil on praegu mitmeid näiteid teiste riikide ebaõnnestumistest, kus kasutusele võetud strateegial oli imepisike mõju elanike tervisenäitajatele. Näiteks Taanis ei muutnud 80% tarbijatest oma harjumusi üldse. Kasutuselevõetud toidu- ja joogimaksud tõstsid toiduainete hindasid, samal ajal reaalpalgad kahanesid 0.8% võrra. Tarbijad vahetasid kallimad brändid odavamate vastu ning hakkasid poodlemas käima Saksamaal ja Rootsis. Riik kaotas loodetud maksutulu. Neid näiteid on veel ja veel, kuid meile teadmata põhjustel neid ignoreeritakse,“ ütles ta.

Sirje Potisepa sõnul on toidumaksude näol tegemist valitsuse mugavusmaksuga, mis ei lahenda tegelikku probleemi. „Lisades Keskkonnaministeeriumi poolt juba kehtestatud ja plaanitavad kaudsed maksud Eesti ettevõtetele, mida teistes riikides ei ole, lükkame Eesti tootjad ja tooted automaatselt konkurentsist välja nii sise- kui välisturgudel.“